Text copied!
CopyCompare
Eta Táurinaquene máechajiriruvahi ema Viya eta viyehe, ticaijare puito Eta Nuevo Testamento - San Lucas - San Lucas 1

San Lucas 1:28-69

Help us?
Click on verse(s) to share them!
28Tacahe, ema ángele máucupauchapa ésu tayehe eta suávihahi. Máichapa ésu: —Pícharacava, María. Piti manere­ji­ruvihi ema Viya. Tétavi­cavahi eta piúrica­ca­re­vayare taicha ichape eta majapa­nui­ravihi éma Viya. Picachu­ricahi namutu ena apamuriana esenana —máichapa.
29Ésusera tiárame­cainehi eta máechaji­sirahi ema ángele. Supane­re­que­ne­hainehi tájaha­hipuca tacayemahi eta máechaji­sirahi ema ángele.
30Émasera ema ángele máichavarepa: —Vahi picupica, María. Piti manere­ji­ruvihi ema Viya.
31Numeta­pa­navihi puiti eta picaja­ri­rayare. Ajairayare ema pichichayare. Jesús eta máijareyare.
32Tétavi­cavaya eta napicau­chi­rayare ena achaneana taicha Machicha­yarehi ema Viya. Ichape­que­neyare eta aquenu­cai­rayare éma taicha ema Viya manaca­yareva eta mávacu­reyare aquenu­cayare. Macuti­yarehi eta aquenu­cairahi ema máchucaini David.
33Éma téchayarehi namutu ena pijaneanana israelítana. Máepena­ca­cayare eta aquenu­cai­rayare —máichapa ema ángele.
34Tásiha, esu María, sujicapapa: —¿Tájahasica táichara­ca­vayare eta juca? Taicha núti nájinaichaha nímainahini —suíchapa.
35Émasera ema ángele máichavarepa: —Picachi­chayare taicha eta máitupa­ji­jia­si­ravahi ema Viya. Timicau­cha­viyare eta majaraiva, tásiha, tisiapa­ha­ca­vinapa ema Espíritu Santo. Eta tacahe, ema amuya pínaruyare, sántoyare éma, taicha machicha­yarehi ema Viya. Náimatiyare namutu eta machichairahi ema Viya.
36Picutiyare esu pijaneana Elisabet, éneri­chuvare ticaja­ripahi ésu. Tayana­panehi ichavi­ca­chi­cha­ri­pa­hinéni ésu, macherui­ni­hinéni. Sáisiri­pasera caje eta sucaja­rirahi puiti.
37Taicha ema Viya, tájinaquene máemáituca éma —máichapa ema ángele.
38Tacahe, esu María sujicapapa: —Núti ñivana­ra­nuichuhi eñi Viya. Nutiarihi puiti. Ñímaha­nuinepa éñi, eta ñíchara­ca­nuyare te ñivanai­ripiana —suíchapa ema ángele. Tacahe, eta masamirahi ema ángele, tiyanapa tichavahi­­.
39Tacahe, te jena sácheana titátájipa esu María tiyana tayehe eta avasa­rechicha te tatara­cu­cu­jianahi eta márijuecu tayehe eta provincia Judea, suávasahi esu sujaneana Elisabet émapa ema Zacarías.
40Te títecapapa esu María tayehe eta napenahi, suéchajicapa esu Elisabet.
41Te susamapa esu Elisabet eta suahu esu María suéchaji­sirahi, tiyamu­ri­cainehi eta amuya te sujuhe esu Elisabet, enevanepa mávahácahi ésu ema Espíritu Santo.
42Tacahe, téchajicapa muraca esu Elisabet, suíchapa: —Píti, tétavi­cavahi eta piúrica­ca­revahi ñicha eñi Viya. Picachu­ri­ca­havihi vimutu viti esenana. Éñiripa eñi pichichayare, tétavi­ca­va­hivare eta ñicuna­cha­ca­revaya.
43Nusapi­ha­samipa núti péjira­pa­nanuhi piti ñénavi­yarehi eñi Náquenu.
44Te nusamapa eta piahu eta péchaji­si­ranuhi, tiyamu­ri­cainehi te nujuhe eñi nuchicha, taicha eta tiúrisa­mu­réinehi éñi.
45Tétavicava eta piúrica­ca­revaya píti taicha eta pisuapa­ji­raivahi ñe Viya. Títaucha­vainapa tamutu eta ñimeta­rapihi eñi Viáquenu eta piyehe —sucahepa esu Elisabet.
46Tacahe, esu María sujicapapa: —Ichape­murihi te náchaneva eta nucuna­chirahi eñi Viáquenu.
47Taicha tétavi­cavapa eta táurisa­mureva eta nusamure ñicha eñi Viya Ticatiu­ra­hiquene eta nuyehe.
48Taicha éñi, vahi ñépuru­nuhini páurenu­hinéni nútisami. Tétavi­ca­va­hisera eta ñijapa­nui­ranuhi nuti ñivanarahi. Nútipa ñinere­ji­canuhi, tásiha, ichape­na­papuca eta nacapi­na­ru­nuiraya namutu ena achaneana natiari­hi­quenehi puiti, énapa ena araju­rua­nayare. “Tétavi­cavapa eta súrica­ca­revahi esu María” nacáhé­na­papuca.
49Tétavi­cavapa eta ñítupa­ji­jia­si­ravahi eñi Viya, tíjara­canuhi eta núriva­yarehi ñicha. Jéhevare éñi, Sántoquenehi eta ñijare.
50Eta tacaheyare eta ñijapa­nui­ra­ha­viyare puiti, énapa namutu ena araju­rua­nayare, nácani tipicau­cha­nayare éñi.
51Eñi Viya, ñíjara­cayare eñi nuchichaya eta ñítupa­ji­jia­si­ravaya ichape. Tásiha, ñicaera­ji­ca­vacaya ena ticasi­ña­va­vai­ricana, énapa ena váinara­ji­pa­ne­re­rua­na­hivare.
52Nácani aquenucana nacatia­na­cai­na­papuca, ñicapa­que­cha­va­ca­ya­re­hisera éñi. Nasapihapa ena páureana­samihi, ñinere­ji­ruanaya éna, ñijupa­ha­nayare.
53Yátupiya eta ñíjara­si­ra­va­cayare eta táetaviu­chiraya eta náurica­ca­revaya namutu ena ticasi­ña­va­nayare ñiyehe. Énasera ena tímija­cha­vanahi tájinahini nácamu­nuhini, ñicaera­ji­ca­vacaya namutu.
54Eñi Viya acane tíjara­cavahi ñiyehe eñi viáchucaini Abraham énapa ena ñiámarié­queneana, eta ñíjara­si­ra­va­cainapa eta táetaviu­chiraya eta náurica­ca­re­vanaya. Vahi ñémiti­si­caimahi eñi Viya eta ñéchaji­ri­ruvahi ñíjara­ruvahi. Puiti, eñi nuchichaya tiámaya­repahi tamutu eta viúrica­ca­re­vanaya viti israelítana. Máitava­ca­ca­yarehi éta —sucahepa esu María.
56Tásiha, sunasi­panapa esu María te supena esu Elisabet. Mapana caje eta suyerevahi. Te táequenepa, tichava­varepa te supena.
57Tacahe, títauchavapa eta sucajera esu Elisabet. Suínacapa ema suchicha.
58Tiyananapa ena sujaneanana énapa ena suchaca­ya­pe­nanahi, náejirapana ésu. Táicha eta nasamai­ri­ri­sirahi eta súrivahi maicha ema Viya eta majapa­nuirahi ésu. Tiúrisa­mu­rea­na­rinehi namutu.
59Tacahe, te óchoquenepa sache eta máuchusirahi ema amuya, nayanauchapa ena najaneanana, namarca­cha­pa­na­ya­rehi ema amuya; taicha tacahehi eta nayehe­repihi. Tásiha, navarahapa nanaca­yarehi eta máijare­yarehi Zacarías, mámapi­ca­yarehi eta máijare ema máiya.
60Ésusera esu maena ema amuya vahi suvara­hahini. Suíchavacapa: —Juan eta ñíjareyare.
61Tásiha, éna nacahepa: —¿Tájaha tacayema? Namutu ena pijaneanana, nájina ticaijarena eta Juan —nacahepa.
62Tásiha, éna náimicu­tia­ra­chinapa eta nayase­re­sirahi ema Zacarías tájahapuca eta máijare­yarehi maicha éma.
63Tacahe, ema Zacarías tiyase­se­recapa eta táblamechicha, májuchi­ha­yarehi eta máijare­yarehi ema machicha. Eta ajureca, ani tacahehi: “Juan eta máijareyare”. Téseni­ji­ri­ca­ca­na­rinehi éna taicha eta máijare­yarehi ema amuya.
64Tásiha, tíjahú­chavapa tichavapa eta máechajisira ema Zacarías. Macunachapa ema Viya eta máurisa­mu­revahi.
65Ichape eta tiárami­carehi nayehe ena natiari­hi­que­neanahi. Nasamai­ri­ri­ca­vanepa namutu ena távacuanahi eta avasa­re­chichana tayehe eta provincia Judea. Náechaji­sihapa eta juca nasamai­ri­ri­ruanahi.
66Namutupa napane­re­que­nehahi. Nácani tisamai­ri­ri­ca­napahi, tiyase­re­ji­ri­ca­ca­naripa. Ánipa nacahe: —¿Cañarihi tacaye­ma­quenehi eta juca máuchusirahi ema amuya? —nacahepa. Tásiha, ema amuya, tétavi­cavahi eta majanea­sirahi ema Viya eta majuru­si­ra­paipahi.
67Tacahe, eta jena sáchequenehi eta macama­rcairahi ema amuya, étaripa eta nanasirahi eta máijare­yarehi, téchajicapa ema Zacarías. Macunachaipa ema Viya, taicha mávahá­caripa ema Espíritu Santo. Ánipa macahehi:
68—Tétavi­cavapa eta macuna­cha­careva ema Tata Vicaiyaquene, ema véhiruhi vimutu viti israelítana. Taicha tijapa­nu­havihi vimutu viti machane­ranahi, ticuchu­cu­ha­ha­vi­yarehi.
69Tíjara­ca­ha­vi­yarehi puiti ema yátupi­que­neyare eta macatiu­raivaya, ema manere­jiruhi te namuri ena mámarie­que­nea­nainihi ema David, ema mavana­rai­ni­hivare ema Viya.

Read San Lucas 1San Lucas 1
Compare San Lucas 1:28-69San Lucas 1:28-69