Text copied!
CopyCompare
PULU YILI-NGA UNG KONALE - MAK

MAK 4

Help us?
Click on verse(s) to share them!
1Walse Yesos alsupa no-numú ⸤Gallalli⸥ kéluna pupa yambuma ung-bo tonjupa mani sipa mulurum kene yambu aima pulele yu mulurumna oku máku toku muluringeliinga nona andolemú sip te nona ola lirim-na sukundu pupa mania mulurum, yambuma no-numú kéluna angiliiring.
2Yu-ni eninindu ung-mani pulele nimba simbandu ung-eku talse turum. ‘Enini ung-mani sambu.’ nimba kene Yesos-ni ung-eku te i-sipa topa kene nimba mele:
3“Piliai. “Yi te-ni rais-wit boma puniena andupa tanda sirim.
4Tanda silsiliipa andurum kene bo mare kupulanum-na mania purum, kanuma kerama-ni oku liiku nuring.
5Bo mare ku pirimna mania pupa kene ma laye-sele mindi lirimeliinga nondupa mulie topa ola urum.
6Akiliinga-pe pulkanu naa mundurumeliinga ena tirim kene kanuma kulurum.
7Bo mare kumbulu-sirkambu mele mulurumna mania purum, kumbulu-sirkambu melale ola omba wit-boma topa nurumeliinga omba kaí naa tepa mong te naa turum.
8Bo mare ma kaína mania purum-ma ola lakupa omba okukú tepa kene mong kaíma turum. Mare mong tokapu-tilu mele topa, mare mong tokapu-yupuku mele topa, mare tokapu-angere mele turum.” ⸤nirim.⸥
9Aku-sipa nimba kene “Yambu kum-peú lelemúma-ni ung ili piliai.” nirim.
10Penga we-yambuma pali puring kene yu lumbili anduli yi engkaki-rurepu kene yambu mare kene yu-wasie muluringma kene, enini yu walsiku kene niku mele: “Nu yambumandu ung te niníndu nambimuna ung-eku tolluye?” niring.
11Yu-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma kene mélema kene nokulemáliinga ulu-pulu ui yunu piliirim ulu-pulu kanuma ‘Ekupu eni ⸤na lumbili olemele yambuma⸥ piliangi.’ nimba kene eni nimba sikem. Akiliinga-pe ulsu molemele yambuma ungma nimbu simbundu ung-eku mindi topu siliu. ⸤Pulu Yili-ni Asayanga kerina nimba mele:⸥ ‘Enini mongale-ni kanuku kene kanuku bi naa silimele; kumele-ni piliiku kene piliiku bi naa silimele. Numanale-ni piliiku kene numanu topele tolkemelanje ⸤Pulu Yili-ni⸥ eninga ulu-pulu-kisma ‘Mania pupili.’ nimba kanupa konde tenjilka.’ ⸤nirim⸥ akiliinga we-yambumandu ung-ekuma mindi toliu.” nirim.
13Aku-sipa nimba kene Yesos-ni eninindu kelepa nimba mele: “Ung-eku topu nindu kaniliinga ung-pulele naa piliilimiliye? Akili naa piliiku kene ung-eku wemanga pali ung-puluma nambi-siku piliingíye? ⸤Ung-ekaliinga pulele i-sipa:⸥
14Langi-bo tanda sirim yili-ni tanda sirim langi-boma ⸤Pulu Yili-nga⸥ ungele.
15Langi-bo mare tanda sirim-ma kupulanum-na mania purum kanuma yambu mare aku-siku mele molemele. Enini ungele piliilimili kene penga ⸤kurumanga nuim⸥ Seten-ni sumbi-sipa omba ung tanda sili numanuna omba pelemúma wendu liilimú.
16Aku-sipako, bo mare tanda sirim-ma ku pirimna mania purum kanuma yambu mare aku-siku mele molemele. Enini ungele piliiku kene walsekale sumbi-siku numanu siku piliiku liilimele.
17Akiliinga-pe enini pulkanu naa munduku kene ungele layesele mindi piliiku molemele. Pe enini numanuna buni telemú kene, mola enini ⸤Pulu Yili-nga⸥ ungele piliiku liiku molemele mele yambu lupama-ni kanuku kis piliiku kene ung-taka tonjuku teku kis-siku mindili silimele kene eninga piliilimili ungma munduku kelelemele.
18Langi-bo mare tanda sirim kene kumbulu-sirkambu mele pirimna mania purum kanuma, yambu mare kepe aku-sili mele molemele. Enini ungele piliilimiláliinga-pe numanuna buni telemú bunima kene, méle pulele nosuku kene ‘Méle akuma-ni oliu liipa tapunjilimú tapunjumba.’ niku piliiku molemele uluma kene, ‘Méle pulele nosulkumulánje kapula.’ niku waka kolku ‘liamili.’ niku piliiku ulu mare kene, aku-sili ulu mare wendu omba ung kanili topa nolemú kene ungele-ni ulu te naa tepa langi mong naa tolemú.
20Langi-bo mare tanda sirim-ma ma kaína mania purum kanuma, yambu mare aku-siku mele molemele. Enini ungele piliiku kene ung-pulele piliiku kongnjuku ungele kamu piliiku liilimele. Pe enini langi-mong mele tolemele. Yambu mare kanumanga langi-mong tokapu-tilu mele topa, yambu marenga mong tokapu-yupuku mele topa, marenga mong tokapu-angere mele topa, aku-sipa tolemú. ⸤Ung-ekaliinga ung-pulele aku-sipa.” nirim.⸥

21⸤Aku-sipa nimba kene ung-eku te kene wasie topa⸥ nimba mele: “Yambuma-ni tepi-llam kanduku kene mingina sukundu panjilimeleye? Mola polu maniakundu nosulimeleye? ⸤Mólu. ‘Kolea pa tipili, kolea kepe mélema kepe kanamili.’ niku⸥ polu tenga ola nosulimele kanili.
22Aku-sipa mele, ekupu mo tolemú mélema penga walse mokeringa lemba yambuma kanungí; ekupu panda topa lelemú mélema penga walse ⸤pa temba kene⸥ yambuma-ni méle kanuma kanuku bi singí.
23Yambu kum-peú lelemúma-ni ⸤ung niker ili⸥ piliai.” ⸤nirim.⸥
24“Eni ung piliilimili akili mimi-siku piliai. Eni ⸤ung⸥ma yambuma niku silimele mele ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni aku-sipa mele simba. Mare lakupa simbako.
25⸤Ung⸥ ma piliipa liipa molemú yambale na-ni ⸤ung⸥ mare wasie simbu, yu aima piliipa liimba. Akiliinga-pe ⸤ung⸥ ma naa piliipa liilimú yambale yu piliilimú ⸤ung⸥ma kepe kamu wendu liimbu.” nirim.
26Yesos-ni ung te kene wasie nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili i-sipa mele: “Yi te-ni langi-bo mana tanda silimú.
27Yi akili sumbulsuli uru pepa, tanguli ola molupa ⸤andupa kongun tepa⸥, telemú kene langi-bo tanda silimúma mulie topa omba ai lelemú akiliinga-pe aku-sipa telemáliinga pulele yili-ni naa kanupa piliilimú.
28Langi-bo tolemúma male-ni yunu ‘ola upili.’ nilimú. Ui kumbi-lepa mulie tolemú. Pe gomú tolemú. Penga langi-mong tolemú.
29Penga langi tepa tolemú kene ‘Langi lkepu sukundu-sukundu liimbu enale wendu okum.’ nimba kene langi-bo tolemú yili-ni langi lkelemú. ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemále aku-sipa.⸥” nirim.
30Pe Yesos-ni eninindu alsupa nimba mele: “Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú akili nambulka méle te mele so liinjipu niambuye? ‘Yu kingele molupa yambuma nokulemú mele piliangi nimbu sambu.’ nimbu kene nambulka ung-ekale topu niambuye?” ⸤nimba kene, alsupa ung-eku te wasie topa kene nimba mele:⸥
31“⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú⸥ akili unji-mastet bo mele. Yambuma langi-bo puniena mundulimelemanga pali unji-mastet bole aima kelú wallú mele.
32Akiliinga-pe puniena mundulimele kene ola omba ai lelemú kene puniena molemú mélemanga pali yunu aima auliele. Kamu ai lepa unji mele angiliimú kene kerama unji-pola kanumanga oku pelemelé. ⸤Pulu Yili yi nuim kingele molupa yambuma nokulemú mele aku-sipa⸥.” nirim.
33Yesos-ni ungma yambuma nimba simbandu ung-eku pulele aku-sipama topa sirim. Enini kapula piliingí mele topa sirim.
34Enini ung te nimba simbandu ung-eku mindi turum. ⸤Ung te sumbi-sipa naa nimba sirim.⸥ Akiliinga-pe yu kene yu lumbili andúlima kene eni-enini muluring kene yu-ni yunga ungmanga puluma pali enini sumbi-sipa nimba para sirim.
35Ena kanuna kolea kalá turum kilia Yesos-ni yu lumbili anduli yimandu nimba mele: “No-numúna nekendu pamulu.” nirim kene
36nona anduli sip tenga Yesos ui sukundu molupa kene ungma nirim akuna suku yu we mulupili numú-kéluna máku toku muluring yambuma munduku kelku yunu meku puring. Sipna puring kene sip mare wasie puringko.
37Kanu-kene, ⸤no-numúna pungí puring kene⸥ popuremi aima auli te no-numúna turum. Aku tirim kilia numéle apsipa kolsapia topa ola omba kene no sipna sukundu-sukundu omba peka topa kene sipele memba nona mania pumba tirim,
38akiliinga-pe Yesos sipeliinga bulkundu wale te kilianda topa we uru mindi pirim. Yu lumbili anduli yima-ni yu toku makinjiku kene niku mele: “Ung-Bo Tunjuliele, oliu no wangupu kolumuláliinga nu mini-wale naa pukumuye?” niring.

39Yu makiliipa kene popuremale ung-mura sipa numelendu nimba mele: “Táka-nikunu mului!” nirim kene popuremale topa kelepa numéle lope naa tepa aima we lirim.
40Kanu-kene yu-ni lumbili andúlimandu nimba mele: “Eni nambimuna mini-wale mundukumiliye? ⸤Teliu mele wale pulele kanolemele kaniliinga-pe⸥ yandupa ekupu kepe ‘Oliu nokumba.’ niku tondulu munduku naa piliilimiliye?” nirim.
41⸤Yu-ni tirim mele kanuku kene⸥ yima-ni mini-wale munduku mundu-mong lakuku teku kene anju-yandu eni-enini tombulku kene niku mele: “Apa! Yi ili naenje? Popuremale-ni kepe no-numéle-ni kepe yunga ungele piliiku liiku kelkembele.” niring.