Text copied!
CopyCompare
Yumbui Ningg Wand Yuwon Ye - Jon

Jon 18

Help us?
Click on verse(s) to share them!
1Jisas ni kiyi pugri pengu nindig pre, ni nikin wute ane wuye iri Kidron puq mindig kin te misiny opu gri mo. Ruso ruwo opu gri tende mong puch ire nyumo olivne tende yemu, di ni tende mar mo.
2Jisas ni pripri nikin wute ane tende mikur, pugri bu Judas ni sunyi te nei namb pre. (Judas nen te ni Jisas veri nde si pe ni nondo ye.)
3Prist mingg yumbui di Parisi ninge ni wute God ningg baj yeng muaw kin ninge tiqi mundom mo. Judas ni wute God ningg baj yeng muaw kin te di Rom mingg ami ninge ane nitami nyumo oliv yemu kin sunyi pe tende no. Ni soi di lam di yeng kin yumbo ane mare mo.
4Jisas ni yumbo pughe sin meng kin te quan buagine nei namb pre, pugri bu ni nandi pengu nindim nari, “Nungoqi tughe ningg wandi?”
5Ni oyi mand mari, “Jisas Nasaret kin.” Jisas oyi nand nari, “Nge wuti te.” (Di Judas ni Jisas veri nde si pe ni nondo ye ni anene tende yenu.)
6Jisas nari, “Nge wuti te” puq nand kin tende puayi ni dobu dobune kring mo di pombri mo qi pe mase.
7Muq ni munene pengu nindim nari, “Nungoqi tughe ningg wandi?” Di ni mari, “Jisas Nasaret kin.”
8Jisas oyi nand nari, “Nge nungoqi simbe guduq pre te pugri te nge. Nungoqi nge meri wutigh, ate wute men si ware mo.”
9Jisas ni pugri simbe nindim ei te ni asi kiyi ningg nari, “Nge wute nu kuegh ye te iri si keri segi ye” puq nand kin te ane tuquine.
10Muq Saimon Pita ni mame bidi dobui iri nase ye te qo naimb nandi, prist mingg yumbui mingg yumbui ni yembe ye wuti iri ange si tuan opu kin te pend nuang ir wi. (Wuti te ni nyamb Malkus.)
11Muq Jisas Pita simbe nindig nari, “Nu mame dobui te nikin chongo pe mune yi ndighe. Nu nei guab kin kuari wuyi nge mai kiraq puq nand ye te kiraq segi ye bri?”
12Muq Rom mingg ami ni yumbui ni nikin ami ninge ane di wute God ningg baj yeng muaw ye te ane Jisas mait nase, si taq mimbig.
13Ber te ningg Kaiapas ni prist mingg yumbui mingg yumbui di asi ni Juda simbe nindiny nari, “Wuti iri nungoqi buagi ane ningg nati te yuwon.” Kaiapas ni wuti iri Anas puq mindig ye ni kuwonyumbu te nitaqi. Ni Jisas mitanyi Anas nde mo.
15Saimon Pita di Jisas ningg wuti aye iri temi Jisas nde dobu maru. Prist mingg yumbui mingg yumbui ni Jisas ningg wuti iri te nei nimbig ye, pugri bu ni Jisas ane prist mingg yumbui mingg yumbui ni nas kin imb wabe mar mo,
16pudi Pita ni dabo ngimrawu ne ghimbi nawo pu yenu. Jisas ningg wuti iri te ni prist mingg yumbui mingg yumbui ni nei nimbig ye, pugri bu mune neyi ni, nyumbueg ngimrawu yeng wuwo pu yequ kin te simbe nunduw di Pita nitanyi nar no.
17Muq nyumbueg ngimrawu yeng wuwo pu yequ kin te Pita pengu wundig wuri, “Nu Jisas ningg wuti iri segi bri?” Pita oyi nand nari, “Nge segi.”
18Wute God ningg baj yeng muaw kin di yembe ye wute ni uyi mati, di wase muaq wughe suqo mipiq mipiq yemu. Di Pita ni anene wase suqo nap nap yenu.
19Muq Anas, prist mingg yumbui mingg yumbui, ni Jisas nikin wute te ningg di Jisas ni wand pughe ye simbe nindim kin te ningg Jisas pengu nindig.

20Jisas oyi nand nari, “Nge pripri wute God yumbui nyamb mirang kin baj pe di God ningg baj Juda buagi rikur pe tende wand raqene simbe gad. Nge wand ninge suqo grine simbe gad segi. Di wute buagi nei rimb.
21Pughe kin ningg nge pengu gudigh? Nu wute nge wand gad kin rutungu ye te ei pengu ndiny. Nganyene nganye, ni nge wand simbe gad kin te nei rimb.”
22Jisas ni puq nand kin tende puayi wute God ningg baj yeng muaw ye wuti iri Jisas nde tumone yenu kin te si namb kui Jisas kowisambe dang nindig, di simbe nindig nari, “Tughe simbe nunduw bu nu prist mingg yumbui mingg yumbui nde rar pe pugri wand guad?”
23Jisas oyi nand nari, “Nge wand ire unje kap, ate nu nge wand unje kap kin te simbe ghand. Pudi nge wand simbe gad kin te nganyene, te pughe kin ningg nu nge kui?”
24Muq Anas ni Jisas si taq pune rise tiqi nundog prist mingg yumbui mingg yumbui, Kaiapas, nde no.
25Saimon Pita ni wase suqo nap napne yenu, wute ninge pengu mindig mari, “Nu Jisas ningg wuti iri bri?” Saimon Pita segi puq nand nari, “Nge segi.”
26Muq prist mingg yumbui mingg yumbui ni yembe ye wuti iri di ni Malkus ni yavi ire te quan buid nap nari, “Nu Jisas ane oliv yemu kin sunyi pe tende yequ. Nu kuari nge nu guqoid segi bri?” Malkus te Pita ange di nuang kin te.
27Pita mune nganye segi puq nand, di ni segi puq nand pre brequne di wapiqu nari.
28Muq Juda mingg wute nyamb kin Jisas Kaiapas nde baj pe pu mitanyi Rom mingg yumbui Pailat nde baj yumbui pe mo. Tende puayi te burane di ni Pailat nde baj pe mar mo segi. Te pugri ni mar mo tedi ni Juda mingg lo gure muaq di ni God asi Israel mingg wo rar nuqond mas kin ngeri chumbuai rindiny di mir rind ye te ni ane mir mand tuqui segi. Te ningg bu ni dabone yemu.
29Pugri bu Pailat neyi nandi di pengu nindim nari, “Wuti nen yumbo ur brequ pughene puq nen bu nge nde wutanyi wandi?”
30Ni oyi mand mari, “Ni unje nap segi, tedi beghi nunde si pe pi nondo segi.”
31Pailat nari, “Nungoqi nonne wutanyi wo, nungoqi non nde lo pene wand ir wang.” Juda mingg wute nyamb kin segi puq mand mari, “Nungoqi wute Rom kin beghi wuti iri pi nati ye te ningg segi puq wand.”
32Yumbo ren puq ren kin asi Jisas ni kruse pe nati ye te ningg simbe nand ye ane tuquine rise.
33Muq Pailat mune baj yumbui pe nar no, Jisas ngam nirang nondo, di pengu nindig nari, “Nu Juda mingg king bu?”
34Jisas oyi pengu nand nari, “Nu wand simbe guad kin ren nunon nde nei pene puq guad, o wute aye nge ningg puq mand kin te nu simbe munduw?”
35Pailat oyi nand nari, “Nu nei guab kin nge Juda kin bri? Nunon wute di nunon prist mingg yumbui bu nu nge nde si pe mi guadi. Nu pughe sin bu kuen?”
36Jisas nari, “Nge qi pe kin king segi. Nge qi pe kin king, tedi nge te yembe ye wute ni oyi yeng mand, di nge ghav mindigh ei Juda nge mait kase segi. Pudi nge tiqe aye pe kin king.”
37Pailat oyi nari, “Muq nu kingne iri.” Jisas oyi nand nari, “Nu kuari nge king iri puq guad kin te nu tuquine guad. Te pugri nge te kin ningg moyu wuri wundi di qi pe ven nde gadi, ei wand nganyene kin te ningg simbe gad. Wute wand nganyene kin opu yeru ye ni nge ningg wand rutungu ye.”

38Muq Pailat pengu nand nari, “Wand nganyene kin te pughene?” Muq ni Jisas si neri mune dabo neyi ni di Juda kin wute buagi te simbe nindiny nari, “Nge wuti nen nati puq gad kin wand puate ninge guqod segi.
39Pudi nungoqi non yumbo ur te pugri, God asi Israel mingg wo rar nuqond mas kin ngeri yumbui chumbuai wundiny kin tende puayi di nge wute taq pu yemu kin te kin ye iri si keri nondo ye. Pugri bu nge Juda mingg king nen si keri nondo ningg bri wari?”
40Muq ni Pailat nde ngam mare rundo di mari, “Yewo, ni segi. Beghi Barabas ei si gheri nandi.” (Barabas ni yeng nand ye iri.)