Text copied!
CopyCompare
PULU YILI-NGA UNG KONALE - MATYU

MATYU 26

Help us?
Click on verse(s) to share them!
1Yesos-ni ⸤yu penga yandu ombá mele⸥ ung akuma nimba pora sipa kene yunga lumbili andúlimandu nimba mele:
2“Eni piliikimili, ena tale we omba pumba kene Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum Mele Piliilimulu Enale wendu ombá. Ena akili wendu ombá kene Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili “Kulupili unji-perana ola ⸤toku⸥ ku toku panjangi.” niku liiku singí.” nirim.
3Yesos-ni aku-sipa nirim enaliinga Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambuma nukuring tápu-yima kene, enini Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa ‘Kayapas’ nili yi akiliinga lkuna puku liiku máku toku kene,
4Yesos kiyang niku ka siku tungíndu ele-langi niku muluring.
5Niku molku kene niku mele: “⸤Nondupa tamili,⸥ akiliinga-pe Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum Mele Piliilimulu Enamanga ⸤‘luma tepu molamili.’ niku⸥ yambu pulele ya Jerusallem oku máku toku mulungéliinga yu isili-ui topu konjumulú kene enini oliu-kene arerembi kolku ele tungí akiliinga isili-ui naa topu, kelamili.” niring.
6Kolea-kelú Betani yi te ui kuru-laká nomba kene pe pora nirim yi te, bi leku “Yi Kuru-Laká Nuli Saimon” niring kaniliinga lkuna Yesos mulupili
7ambu te kopungu-wel mingi aima kaí te yu mulurumna memba urum. Wel akili aima mura túlieliinga ku-moni aima lakupa purum. Akili memba omba kene Yesos langi nuli polu mulurumna memba omba ⸤‘Yu kaí tenjambu.’ nimba⸥ pengína onde linjirim.
8Ambale-ni aku tirim kanuku kene Yesos lumbili andúlima numanu kis piliiku kene niku mele: “Kopungu-wel akili nambimuna we teku kis-sikenuye?
9Wel akili ku-moni liilkumulanje ku-moni pulele liipu kene yambu-korupama moke tepu silkimula.” niring.
10⸤Enini ambalendu⸥ aku-siku ⸤niring⸥ piliipa kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Ambu ili-kene nambimuna ung pulele nikimeleye? Yu-ni na-kene ulu kaí te tímu.
11Yambu-korupama eni-kene taki-taki mulungí akiliinga-pe na eni-kene taki-taki naa molumbu.
12Na ⸤kolumbu kene⸥ ónu tingéliinga yu-ni wel mura tuli ili nanga kangina onde linjímu.
13Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Ma-koleamanga pali ⸤nanga⸥ temani kaí ili anduku toku singí kene ambu ili-ni ekupu tímu temanele kepe ‘Yambuma-ni piliiku kene ‘Yunu-ni tepa kunjurum.’ niku piliangi.’ niku kene temani akili toku singíko.” niker.” nirim.
14Ena akiliinga Yesos yunu lumbili anduli yi rurepu akumanga yi te, yunga bili Judas-Iskeriot, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima muluringna pupa,
15enini walsipa piliipa kene nimba mele: “Na-ni eni Yesos ambolku ka singí kupulanum te liipu ora sindu lem eni na ⸤ku-moni⸥ nambi-sili singíye?” nirim. ⸤Aku nirim-na piliiku kene⸥ enini ku-sillipa mong wan-paon-ten kambu toku yu siring.
16Kanu-kene yu kelepa yandu omba kene Yesos liipa enini simba kupulanum te korupa mulurum.
17Pllawa Tepa Auli Mundulimú Méle Yisele Naa Munduku Pllawa We Kalku Nuring Kóraliinga pulu-pulu enale wendu urum kene ⸤Pulu Yili-ni ui Juda-yambuma eninga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele enini piliingíndu kung-sipsip walú te toku kalku nungí mele piliiku kene,⸥ Yesos lumbili anduli yima yu mulurumna oku walsiku piliiku kene niku mele: “Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimuláliinga kung-sipsip walú ⸤kaluli⸥ te ekupu nunéle kolea tena pupu tepu mimi te-pamili niku piliikunuye?” niring.
18⸤Aku-siku niku walsiring kene⸥ Yesos-ni ⸤yi te molumba mele enini liipa ora sipa kene⸥ nimba mele: “Ne kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ sukundu puku kene, ne yi akili molumbana puku yunundu i-siku niangi: “Ung-Bo Tunjuliele-ni i-sipa mele nim: “Na-kene ulu te wendu ombá enale nondupa wendu ombá tekem. Nunga lkuna sukundu na kene nanga lumbili anduli yima kene oliu Pulu Yili-ni oliunga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliimulú kung-sipsip walú ⸤kaluliele⸥ nomulú,” nim,” niangi,” nirim.

19Kanu-kene lumbili anduli yima puku Yesos-ni nirim mele puku teku kene, Pulu Yili-ni eninga anda-kolepalima Naa Topa We Omba Purum mele piliingí kung-sipsip walú nungéle teku mimi teku nusiring.
20Kanu-kene, ipinjali enale pupa kolea kalá turum kene Yesos kene lumbili anduli yi rurepu kene ⸤oku⸥ langi nuli poluna muluring.
21Langi noku muluring kene Yesos-ni nimba mele: “Na-ni enindu aima sika nimbu siker: “Eninga yi te-ni na liipa nanga ele-túma simba.” niker.” nirim.
22⸤Aku nirim piliiku kene⸥ eninga numanuna buni auli-tepa tirim piliiku kene lupa-lupa walsiku niku mele: “Auliele, nandu nikinuye?” niring.
23Yesos-ni pundu topa nimba mele: “⸤Eni nanga yi rurepu-kenga⸥ yi te na-kene langima polu suku-singina ola lelemú te walsekale liipu nombulú yili-ni na liipa, ele-túma simba.
24Ekupu Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili-kene tingí mele kórunga-ui niku panjiring temanele ⸤Pulu Yili-nga⸥ bukna molemú akili sika ele-túma-ni tingí, akiliinga-pe yu liipa ele-túma simba yili mindili nomba aima molupa kis-simba. Yu molupa kis-simbaliinga yi akili anumu-ni naa melkanje kapula. Yu mindili naa nolka.” nirim.
25Yesos-ni aku-sipa nirim piliipa kene Judas, yu liipa ele-túma simba tirim yili, yu-ni Yesos-ndu nimba mele: “Rapai, nikinu yili nandu nikinunje?” nimba walsurum kene Yesos-ni yunundu “Sika, nu.” nirim.
26Enini langi noku molangi Yesos-ni bret te liipa Pulu Yili-kene “Angke” nimba ambulupa puku topa yu lumbili andúlima sipa kene nimba mele: “Ili nanga kangiele eni liiku nai.” nirim.
27Penga no-waen-kap te liipa kene Pulu Yili-kene “Angke” nimba enini sipa kene nimba mele: “⸤No-waen ili⸥ eni pali liiku nai.
28⸤No-waen⸥ siker ili nanga memale. Pulu Yili-ni ⸤yu kene yunga yambuma kene mulungí mele⸥ ung te nimba panjipa mi lirim ung kanili ‘Kamu wendu omba pípili.’ nimbu ‘Yambu puleliinga ulu-pulu-kisma kamu mania pupili. Pulu Yili-ni alsupa naa kanupa mundupa kilipili.’ nimbu nanga memale onde lenjipu kene ⸤kolumbu⸥ memi akili ili. Akili eni pali liiku nai.
29Na-ni enindu i-sipu nimbu siker: “Isili-ui na no-waen alsupu aima naa nombú. Penga mindi, Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokulemú koleana eni-kene no-waen konale kelepu nombú.” niker.” nirim.
30⸤Langi noku pora siku kene⸥ enini Pulu Yili-nga konana te niku kene, pena puku Unji-Ollip Punie Lili Ma-Pangina ola puring.
31Kanu-kene Yesos-ni yu lumbili andúlimandu nimba mele: “Aima ekupu sumbulsuli ⸤ele-túma-ni⸥ na-kene tingí ulele kanuku kene eni pali na munduku kilingí. ⸤Aku-siku tingí mele⸥ Pulu Yili-ni ui nirim yunga bukna molemú kanili. Pulu Yili-ni ⸤ung-eku te topa kene⸥ nimba mele: “ “Kung-sipsip tápu-yili tangi.” nimbú, yu tungí kene sipsipma bulu-bale ningí.” nirim, ⸤aku-mele ekupu wendu ombá⸥.
32⸤Isili-ui na toku kunjingí kene eni sika bulu-bale ningí⸥ akiliinga-pe na lomburupu ola molupu kene, na kumbi-lepu kolea Gallallindu pumbu, ⸤eni penga aeleku akuna ungí kene alsupu wasie molomulú⸥.” nirim.
33⸤Yesos-ni aku-sipa nirim-na piliipa kene⸥ Pita-ni nimba mele: “Nu-kene ulu te wendu ombáliinga kanuku kene enini pali ‘Nu sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele mania pumbaliinga nu aku-siku munduku kilíngi lem na-ni nu aima mundupu naa kelimbu, aima mólu!” nirim.
34Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Na-ni nu aima sika nimbu siker: “Aima ekupu sumbulsuli, kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni ⸤mundu-mong tenjikuliinga⸥ wale yupuku nandu gólu tokunu “Yu naeye. Na naa kanoliu.” niní.” niker.” nirim.
35Akiliinga-pe Pita-ni yunundu nimba mele: “Na nu-kene tapú tolembulaliinga olsu kene wasie “Topu konjumulú.” níngi lem kepe nu “Naa kanoliu.” aima naa nimbále.” nirim. Lumbili anduli yi wema-ni pali “ “Nu naa kanolemulu.” aima naa nimulú.” niringko.
36Kanu-kene Yesos kene yu lumbili anduli yima kene kolea ‘Gesemani’ nílina puring. Akuna puring kene yu-ni eninindu nimba mele: “Na anju pupu Pulu Yili-kene popu topu ung ni-pukuraliinga eni ya molai.” nirim.

37Aku nimba kene Pita kene Seperi-málu ⸤Jemis kene Jon-sele⸥ wasie liipa memba pupa kene ⸤‘Na teku kis-singí ulele aima nondupa wendu ombá tekem.’ nimba piliipa kene⸥ yu-yunu kondu kolupa numanu kis panjipa kamelena mindili tipili mulurum.
38Yunu-ni eninindu nimba mele: “Nanga numanuna buni aima auli te tepam akiliinga na kolumbu mele tekem. Eni uru naa peku na-kene wasie tapú-topu nokupu konjupu molamili, eni ya we mimi-siku kanuku molai.” nirim.
39⸤Aku nimba kene⸥ yu-yunu laye-kolte anju pupaliinga koporungu langupa tamalu pepa kene Pulu Yili-kene ung nimba mawa tepa nimba mele: “Nanga Tata, na nondupa ⸤mindili nuli⸥ no-mingina no nombále ‘Naa nambu.’ niní kupulanum te lelemú lem aima kapula, akiliinga-pe ‘Na-ni tepu kene nanu numanu simbu.’ nimbu piliiker akili mele naa teambu. Nu-ni kanuku kaí piliiní ulele mindi teambu.” nirim.
40Aku nimba kene kelepa yunga lumbili anduli yi yupuku muluringna yandu omba enini uru piring kanupa kene Pita-ndu nimba mele: “Eni uru naa peku na-kene ena-mong layesele kapula we kanuku nokunjuku naa molkemelaye?
41‘⸤Kurumanga nuim Seten-ni⸥ oliu kundi tomba kene tepu kis-simulú akiliinga.’ niku kene ⸤uru naa peku⸥ Pulu Yili-kene popu toku ung niku kanuku kaí teku molai. Sika ‘tepu konjamili.’ nimbu numanale-ni piliilimulu akiliinga-pe temuláliinga kangiele enimbu molupa tondulu naa pulimú.” nirim.
42Aku-sipa nimba kene yu alsupa anju pupa ui Pulu Yili-kene ung nimba mawa tirim mele alsupa nimba mele: “Nanga Tata, na ‘⸤Mindili nuli⸥ no-mingina nole nani.’ nirinu nole naa nombú kene we pemba lem nu-ni ‘Wendu upili.’ niku piliillu mele na-kene wendu upili.” nirim.
43Alsupa yandu urum kene enini uru urumeliinga alsuku uru piring kanupa kene
44yu alsupa anju pupa yupuku-tenjipa kene Pulu Yili-kene ung ui nimba mawa tirim mele alsupako nirim.
45Kelepa yandu omba kene lumbili andúlimandu nimba mele: “Nambimuna we uru peku múlu liiku molemeleye? Kanai! Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili ⸤toku kunjingí⸥ ulu-pulu-kis telemele yima liiku singí enale wendu ombá tekem.
46Ola molku pamili wai! Na liipa ele-tu yima simba yili okum kanai!” nirim.
47Yesos-ni ⸤kolea Gesemani yu lumbili andúlimandu⸥ aku nimba sipa mulupili yunga lumbili anduli rurepu akumanga yi Judas urum. Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, yi kanuma-ni liiku munduring yi pulele, yambu tuli lu-koyama kene kimbulúma kene meku, Judas kene uring.
48Ui Yesos mulurumna naa wangi Yesos Juda-yi-aulima liipa simba nimba panjurum yi ⸤Judas-ni⸥ enini Yesos yu sumbulsuli kapula kanungí mele nimba sipa kene nimba mele: “Na-ni yi te kanupu kene kanglumbu akili Yesos. Yu ambolku liiku ka sai.” nirim.
49⸤Yi akuma⸥ uring kene ⸤Judas⸥ yu Yesos mulurumna sumbi-sipa omba kene “Rapai, nu akuna mulúnu.” nimba omba yu kanglurum.
50Aku tirim kene Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ang, nu-ni tiní okonu mele sumbi-siku ti.” nirim. ⸤Judas-ni Yesos-kene tirim mele⸥ kanuku kene ⸤uring yima-ni⸥ yu liiku ka siring.
51Aku tiring mele kanupa kene Yesos wasie tapú-toku angiliiring yi te-ni yunga lu-koyale kulu topa wendu liipa Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga kendemande-yi te topa yunga kum te topa laká linjirim, kum akili wendu urum.
52⸤Yunu-ni aku tirim-na kanupa kene⸥ Yesos-ni yunundu nimba mele: “Nunga lu-koyale alsuku laliui! Lu-koya liiku yambu tungí yambuma lu-koya-ni toku kunjingíko, akiliinga ⸤‘Mólu.’ nimbu lu-koyama-ni ulu te naa teamili⸥.
53Na-ni nanga Tata walsipu kene “Teku lii.” nilkanje yu-ni angkella-ami talape rurepu, mola olandupa malapunga tilu mola tale, enaliinga na “Teku liangi pai.” nimba liipa mundulka akili nu naa piliikunuye?
54Akiliinga-pe ⸤angkellama-ni oku ele-túma-ni na ‘naa tangi.’ niku teku liilkemelanje⸥ Pulu Yili-nga bukna na-kene wendu ombá nimba molemú mele nambi-sipa wendu olkaye?” nirim.

55⸤Aku nimba kene⸥ Yesos-ni ⸤yu ka singí uring⸥ yi pulele oku muluringmandu nimba mele: “Na ‘yambu topu wa nuli yi te moliu.’ niku piliiku kene na ka singíndu yambu tuli lu-koyama kene kimbulúma kene meku okumeleye? Lku-temboll ⸤lku-kerina we-yambuma máku toku molemele⸥ koleana taki-taki eni wasie molemulu kene ung-bo tonjupu moliu kene na liiku ka naa silimele kanili.
56Akiliinga-pe i-sipa wendu okum uluma pali Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba sirimuma piliiku yambuma niku siring yi mare-ni ulu mare ⸤na-kene⸥ penga wendu ombá mele ui niku bukna turing molemú mele kamu wendu okum.” nirim. Kanu-kene yu lumbili andúlima pali ⸤‘Oliu wasie ka singínje.’ niku piliiku kene⸥ yu munduku kelku enini takara toku puring.
57Kanu-kene Yesos ka siku kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupa Kayapas mulurumna meku puring. Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, enini ⸤‘Yesos kot tenjipu piliamili.’ niku⸥ akuna ui oku máku toku muluring.
58Akiliinga-pe ⸤Yesos meku puring kene⸥ Pita lumbili aelepa táka-nimba pupa, Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupaliinga lkuna, lku angiliipa pala mele póku tirim, suku-singina yambu máku turing kolea we lirimna aima sukundu pupa, ‘Yesos nambulka tingínje piliambu.’ nimba ⸤Yesos nokuku muluring⸥ ele-yima-kene mulurum.
59Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Juda-yambumanga kanjoll-yima pali kene, akuma-ni Yesos yu toku kunjingíndu ulu te tepa kis-sirim ulu te ‘Yambu te-ni ‘yu i-sipa i-sipa tepa kis-sirim.’ nimba gólu topa nipili.’ niku yambu te koruku muluring kene
60yambu pulele oku ung mare gólu toku niring akiliinga-pe enini yu kapula toku kunjingí ung te naa niring. Laye-kolte penga mele yambu tale okulu
61⸤gólu toku⸥ nikulu mele: “Yi ili i-sipa nirim ⸤piliirimbulu⸥: “Pulu Yili ⸤popu toku kaluli⸥ lku-temboll ili na-ni topu tekisipu kene ena yupuku omba pupili lku-temboll ⸤kona⸥ te kapula alko topu takumbu.” nirim. ⸤Yunu-ni aku nirimaliinga ‘Yu Pulu Yili mele moliu.’ nimba piliipa kene nirim akili nimba kis-sirimnje⸥.” niringli.
62Aku niringli piliipa kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli-olandupale ola angiliipa Yesos walsipa kene nimba mele: “Ung te pundu toku naa nikinuye? Nu ⸤nikunu kis-sirinu mele⸥ nikimbiliele nambulka ulele nikunu kis-sirinelendu nikimbiliye?” nirim.
63Akiliinga-pe Yesos ung te pundu topa naa nimba we angiliirim. Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupale-ni yunundu alsupa nimba mele: “⸤Nu mollu mele aima sika niku si.⸥ Kona Molupa Mindi Puli Pulu Yili piliipa mulupili “Aima sika niker.” niku mi lekunu kene, Pulu Yili yunga Málale, yu-ni oliu “Nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim Kraisele sika nu mola móluye? Oliu aima nikunu si!” nirim.
64Yesos-ni nimba mele: “Akili na.” ⸤nirim⸥. “Ung te kene wasie enindu pali nikerko. Penga walse Mania Omba Mana-Yi Au Talurum Yili, Yi Tondulu Olandupa Púliele-⸤kene mélema nokumbandu⸥ yunga ki-bokundu molupa, kupámanga ola molupa mania ombá eni kanungí.” nirim.
65Aku-sipa nirimaliinga ⸤‘u Pulu Yili mele moliu.’ nimba nirimaliinga⸥ piliipa kene Pulu Yili popu tunjuring yi-auli olandupale-ni ⸤aima piliipa kis piliipa⸥ yunga wale-pakuliele yunu ambulupa sungu sipa kene nimba mele: “Ekupu yu-yunu aima sika Pulu Yili ung-taka tonjukumeliinga piliipu kene mong liirim mele nimba simba yambu te kene wasie nambimuna korumulúye? Yu-yunu aima sika Pulu Yili ung-taka tonjukum piliikumulu.
66Nambulka niku piliikimiliye? ⸤Yunu-kene nambulka teamiliye?⸥” nirim kene enini niku mele: “Yu Pulu Yili ung-taka tonjupa marake tímeliinga topu kunjúmulu lem kapula.” niring.
67Kanu-kene enini yunga kumbi-kerina lkambe toku munduku, ki-kumu-ni turing. Mare-ni yu lkarauwa-ni toku kene niku mele:
68“Nu ‘Pulu Yili-ni oliu nokupa konjumba yi te “liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele moliu.’ nillu akiliinga ekupu nae-ni nu tokumnje nikunu si.” niring.
69Kanu-kene Pita yu Yesos kot piliiring lku penakundu, yambuma liiku máku turing koleana mulurum kene kongun tinjili kendemande-ambu te Pita mulurumna omba yunundu nimba mele: “Nu kepe Gallalli distrik yi Yesos-kene wasie tapú-toku muluring kanumanga yi te lem.” nirim.
70Akiliinga-pe akuna muluring yambuma pali kanuku piliiku molangi Pita-ni gólu topa kene “Mólu.” nimba “Nu nikinu mele na naa piliiker.” nirim.
71Aku nimba kene Pita yu lku-keri-puluna pupa mulupili kongun tinjili kendemande-ambu te-ni yu kanupa kene akuna muluring yambumandu nimba mele: “Yi ili yu Nasaret-yi Yesos kene wasie tapú-toku muluring yi kanumanga yi kanili lem.” nirim.
72Pita-ni alsupa “Mólu. Nu-ni nikinu yili na naa kanoliu.” nimba kene Pulu Yili-nga bili lepa mi lirim.

73Laye-kolte penga mele, Pita angiliirimna nondupa angiliiring yima-ni ⸤yu ung laye lupa mele lirim-na piliiku kene⸥ yu angiliirimna oku kene yunundu niku mele: “Kolea Gallalli distrik yambuma-ni ung lelemele mele nu aku-sikunu ung nikinu piliikumulu. ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yima kolea Gallalli distrik akuna yima,⸥ nu kepe wasie Gallalli-yi te-ko, akiliinga ‘Nu aima sika yunga lumbili anduli yi te lem.’ nimbu piliikumulu.” niring.
74Aku niring kene Pita-ni Pulu Yili-nga bili lepa tondulu mundupa mi lepa kene nimba mele: “Aima sika niker. Eni nikimili yili aima naa kanoliu! Gólu tokur lem Pulu Yili-ni na topa kunjupili.” nirim. Aku nirim kene nondopa kera-kulla ko turum.
75Aku tirim kene piliipa kene Yesos-ni yunundu “Kera-kulla ui ko naa tupili nu-ni wale yupuku gólu tokunu kene “Yu naa kanoliu.” niní.” nirim ung kanili Pita kelepa piliirim. Piliipa kene ⸤‘Ama, aima tepu kis-sindu lam. ‘Aima naa tembu.’ nimbu piliirindu kanili sika tindu.’ nimba piliipa kene⸥ pena pupa kola aima tondulu tirim.