Text copied!
CopyCompare
Eta Táurinaquene máechajiriruvahi ema Viya eta viyehe, ticaijare puito Eta Nuevo Testamento - San Lucas - San Lucas 22

San Lucas 22:16-52

Help us?
Click on verse(s) to share them!
16Tásiha, numeta­ca­he­vaneya puiti, vaipa nápecha­vaimahi nunica eta Pascua, tiámainucava te táitauchavapa eta nusiapiraya eta nucava­cu­reraya, nucaju­pa­hairaya ema Tata —macahepa.
17Tacahe, mavehapa eta vasu náerirare, mahasu­lu­pa­yachapa ema Viya. Tásiha, macahepa: —Era eta juca. Ecaji­ji­ricaca.
18Puiti numeta­ca­hevane: Vaipa nápecha­vaimahi nera eta juca tachi eta uva, tiámainucava te táitauchavapa eta nusiapiraya eta nucava­cu­reraya, nucaju­pa­hairaya ema Tata —macahepa.
19Tacahe, maveha­varepa eta pan, mahasu­lu­pa­ya­cha­varepa ema Viya. Mayuve­tu­hecapa, máijara­ca­vacapa ena máimitureana. Tásiha, máichavacapa: —Eta juca neche. Enica. Étivenehi níjara­re­cavahi eta népeni­rayare. Eta juca apaja­ra­hiyare te apaquehe, te étipava énicaca, éta témecha­heyare nuyehe —máichavacapa.
20Éneri­chuvare, te títane­sianapa, maveha­varepa eta náerirare vasu. Máichavacapa: —Eta juca vino, táicutiarahi eta nítine táepusai­ruvaya íchavene éti, nufirma­chi­rayare eta arairu matratune ema Vicaiyaquene, nucaeja­si­ra­yareva eta matratune apaesa ejaca­pa­careya mayehe.
21Puítisera, ani te etaracu, mararihi ema tíjara­re­ca­nuyare.
22Yátupi­quenehi eta nacapa­si­ra­nu­yarehi, taicha tacahehi eta mapane­reruhi ema Tata eta nuyehe nuti Manere­ji­runuhi éma. Páuresa­misera ema tíjara­re­canuya —macahepa.
23Tacahe, ena máimitureana tiyase­re­ji­ri­ca­canapa: —¿Nájahapuca mácani te vitaracu ema tíjara­recaya ema Viáquenu? —nacahepa.
24Te táequenepa, tiácapae­ma­ji­ri­canapa ena máimitureana tayehe eta nájaha­ya­repuca ema ichape­que­ne­panaya aquenuca te nataracu te náejasiraya te návacu­rea­nayare.
25Te máechapa ema Jesús, ánipa máichavaca: —Ena réyeana énapa ena aquenucana te ichape­queneana avasareana nacaete­ma­ji­ri­ca­vacahi ena achaneana, navarairahi ticapi­ca­hua­na­yarehi.
26Étisera vahi táuricaimahi ene ácahehini. Téhesera evara­ha­hipuca ecapicahu, vahi ecasi­ña­vaimahi. Ecutiyare ema amaperu eta mamansuvahi. Tacutiquene nácani tivane­canahi, tatupa­ra­ca­vacahi téñama­va­nayare eta náechapa­ji­ri­si­ra­va­cayare ena nachamuriana.
27Eta nayeherepi ena achaneana, ichape eta napicau­chirahi ema ténicahi eta tinicacare. Énasera ena vanairucana téchapa­ji­ri­canahi eta mesa, vahi nacapi­ca­huhini. Puítisera, nímitu­ca­heyare eta juca arairu nuvanairipi. Puiti ímahanuipa eta nítáti­rahehi. Nuvaraha ecutinuya. Ítáti­ca­cayare éti.
28Éti, ímara­ra­canuhi eta náichiranuhi ena ticatia­na­ca­nuanahi. Váhisera ejuni­ji­ca­nuhini.
29Eta tacahe, níjara­ca­heyare núti eta etupa­ra­ha­nayare ecuti­nuyare núti eta nucatu­pa­ra­hairaya mayehe ema Tata.
30Éjacainapa tayehe eta ecatu­pa­ra­hairaya. Étinapa evane­recaya nayehe ena dócemu­ri­queneana ena vijaneanana israelítana. Ecacha­ne­nui­na­varepa te mesa eta enisiraya ánaqui te nucatu­pa­ra­hai­rayare —máichapa. ­
31Ema Viáquenu máichapa ema Pedro: —Nuchicha Simón, péchapa­vayare. Ema Satanás, ichape eta mavarairahi ticaicu­tia­ra­heyare tiáquipai­ca­heyare ­ emutu éti.
32Nútisera nuyaseu­chahehi me Tata, pítiripa, apaesa vahi tacuemitiaca eta péhisi­ranuhi. Piáquipai­ca­va­sa­mi­ya­resera. Tichava­ya­resera eta picasi­ñai­ranuya, tásiha pétume­cha­va­cai­na­varepa ena apamuriana pichamuriana —máichapa.
33Ema Pedro majicapapa, máichapa: —Tata Náquenu, tájina vahi nujuni­ji­ca­vímahi. Níjaracava néhicavi tayehe eta cárcel. Te nacapa­ca­vipuca, núti apanavare níjara­ca­vavare nacapacanu apaesa nácachanevi —macahepa.
34Ema Jesús majicapapa: —Numeta­ca­vi­vaneya, Pedro. Puiti jena yati, te tamira­hui­na­richaha eta táechaji­siraya eta varayu, piti mapaheyare pépiya­ca­vayare vahi pímatinu, eta picatiu­chi­ra­vayare pítijiva —máichapa.
35Tacahe, ema Jesús mayase­re­ca­va­ca­varepa ena máimitureana. Máichavacapa: —Te nuvane­ca­hénapa epaica, nutupa­ra­cahehi vahi ecuama eta tarera, eta billetera, eta eparu­pevana, ¿yátupihi, masi, vahi ecamu­nu­va­pahini? Ena najicapapa: —Tájina vácamu­nui­pahini.
36Tásiha, máichava­ca­varepa: —Puítisera mácani ticata­rerahi, tiúripanahi mámayare eta matarera, étapa eta mayehe billetera. Émaripa mácani tájinahi mayehénahi espada, tiúripanahi máijarareca eta masacu, mavacha­re­sihaya eta mayeheyare espada.
37Tacahe numeta­ca­hé­vanécha. Ena achaneana nacatia­na­ca­haviya muraca. Títaucha­vainapa eta táechaji­ri­ru­vanahi eta Sagrada Escritura eta níchara­ra­ca­va­yarehi: “Timicu­ti­ji­ri­cavahi námera­hihini náicha”. Tamutu títaucha­va­yarehi eta tacaye­ma­que­neanahi eta Sagrada Escritura eta ­ nuyehe —macahepa.
38Tacahe, ena máimitureana náichapa: —Tata Viáquenu, jucarihi apinahi eta espada. Éma majica­pa­vacapa: —Tiuri, tarataquene.
39Tacahe, tiúchucapa ema Jesús, énapa ena máimitureana, tiyananapa tayehe eta huerta Getsemaní tiávihahi te táemiri­pai­sinehi eta cerro ticaijarehi Olivoquiji, eta mayuja­ra­si­rarehi éma.
40Te títeca­panapa tayehe eta Getsemaní, máichavacapa: —Eyuja­rauchava. Eyaseaca ema Viya eta étumevaina apaesa vahi macuitu­rucahe ema Satanás —máichapa.
41Téraji­pa­navapa apaesa ema Jesús eta nayehe. Cincuenta metro eta mayere­hi­né­vacahi. Tépuyucapa.
42Eta mayuja­rau­chi­ravahi, ánipa macahe: —Tátachicha Nucaiyaquene, picata­ji­ca­nupaini. Nuyaseacavi vahi tacuitau­chavaini eta níchava­que­ne­vayare. Váhini picuisapaini eta nucata­ji­vairaya. Níjara­ca­vasera núti eta nítauchiraya eta pivara­ha­quenehi píti eta nuyehe —macahepa.
43Tacahe, tiárami­carepa máucupaucha ema émana ángele tiásihahi te anuma. Máetume­cha­pa­na­yarehi.
44Ichape eta máeñami­ravahi eta mayuja­ra­sirahi. Témiricapa eta máepatsure tacasi­ri­quia­mapahi eta máitine. Cuájujua­mapaipa eta táemiri­sirahi te apaquehe.
45Te títapi­ricapa eta mayuja­ra­sirahi, téchepucapa. Tiyanapa te návihahi ena máimitureana. Máimahainehi éna, tímaca­na­ripahi táichavenehi eta nacati­sa­mu­re­vairahi.
46Tásiha, máichavacapa: —¿Tájaha tacayema ímacaichucha éti? Échepuca. Eyuja­rauchava apaesaina. Eyaseaca ema Viya eta étumevaina apaesa vahi macuitu­rucahe ema Satanás —máichavacapa.
47Tacahe, técheji­ri­ca­vai­ni­richaha ema Jesús, títeca­pa­nanecha ena camuri­queneana suntaruana. Máinapu­mi­rau­cha­va­ca­paipahi ema Júlasi. Témeña­havapa eta mayehe ema Jesús. Máetsera­recapa.
48Tásiha, ema Jesús máichapa: —Júlasi, ¿tájaha tacayema pétsera­recanu eta píjara­re­si­ranuhi nuti Manere­ji­runuhi ema Viya? —máichapa.
49Tacahe, ena máimitureana natiari­hi­que­neanahi, eta náimairahi ena camuri­queneana suntaruana, nayase­recapa ema Jesús. Ánipa nacahe: —Tata Viáquenu, ¿vicatiuchava te espada?
50Tásiha, ema émana mavehapa eta mayehe espada. Mayucha­ti­pai­sinapa eta machaca tinapa te vaure ema mamusura ema aquenuca Caifás.
51Ema Jesús máicha nuti Manere­ji­runuhi ema vacapa: —Ésami­ri­ca­vachucha —macahepa. Tásiha, ema Jesús mavehapa eta machacaini ema achane, máimichavapa máipistaca, tinara­ca­vanepa.
52Tásiha, máichavacapa ema Jesús ena tuparai­rucana natiari­hi­que­nea­napahi eta nacara­ta­sirahi éma, énapa ena aquenu­ca­rahana, énapa ena oficiáleana tayehe eta Templo. Macaja­cha­vacapa: —¿Tájaha tacayema ecasiña eta espada, ecaepu­chi­ri­qui­pa­hivare eta etanu­si­ra­nupahi, tímicu­ti­ji­ri­cavapa námera­hihini núti?

Read San Lucas 22San Lucas 22
Compare San Lucas 22:16-52San Lucas 22:16-52