Text copied!
CopyCompare
Eta Táurinaquene máechajiriruvahi ema Viya eta viyehe, ticaijare puito Eta Nuevo Testamento - Hechos - Hechos 21

Hechos 21:7-38

Help us?
Click on verse(s) to share them!
7Eta viásihairahi te Tiro, vítecapapa te Tolemaida. Étapa táenasihahi eta vipaisirahi te une. Viyanapa véchaji­ca­vacahi ena vichamuriana. Vinasipa étana sache eta nayehe.
8Te apana­quenepa sache viyanapa vicaijuhepa eta avasare Cesarea. Te vítecapapa, viyanapa te mapena ema Felipe ema ticame­ta­rai­rurahi, ema nasietenehi ena nanere­ji­ruanahi téchapa­ji­ri­canahi eta nirureana nayeheana ena máimaruana. Vinasipa eta mayehe.
9Ema Felipe, natiarihi ena cuátroana machicha­naveana esenana, máimarua­na­richaha. Ena nani máijaracahi ema Viya eta náitusirahi ticame­ta­rairuana.
10Eta jena sácheana viávihairahi mayehe ema Felipe, títecapapa ema émana profeta ticaijarehi Agabo. Éma tiásihahi te Judea.
11Títeca­pau­cha­havipa tímaha­pa­na­ha­vi­yarehi. Tacahe, mayaseacapa eta máitijuhe ema Pablo. Tásiha, títiape­chavapa, étapa ­ eta mavahuana. Tásiha, macahepa: —Ema Espíritu Santo ani macahehi eta máechaji­ri­ruvahi: “Ena vijaneanana te Jerusalén nacara­ta­cayare ema ticayehe eta juca itijuere. Náitiacaya, náijara­re­ca­yareva nayehe ena apava­sanana” —macahepa ema Agabo.
12Tacahe, vimutu viti, énapa ena ticava­sanahi tayehe, viyaseacapa ema Pablo eta vahi macuyana te Jerusalén.
13Émasera ema Pablo máichahavipa: —¿Tájaha tacayema ímipa­ne­re­recanu eta juca íyáuchi­ranuhi? Vahi nupica te náitiaca­nupuca. Núti níjaracava népena te Jerusalén máichave­nénahi ema Viáquenu Jesucristo —máichapa.
14Te vímahapa vahi várata­hahini víchejica, vísapapa tiyana. Vicahepa: —Énena­ri­nepuca tácahe, máimaha­vi­rinepa ema Viya —vicahepa.
15Te tamutupa, vétupi­ri­cavapa. Viyanapa te Jerusalén.
16Téhica­ha­vianapa ena vichamuriana ticava­sanahi te Cesarea. Téhica­ha­vi­pa­hivare ema vichamuri ticaijare Nasón. Ánaqui­ripahi eta máehisirahi ema Jesús. Éma, máuchurehi eta te tiúrupuhi Chipre. Tatiari­hisera eta mapena te Jerusalén, eta víteca­pi­ha­yarehi.
17Te vítecapapa te Jerusalén, ena vichamuriana tiúrisa­mu­rea­naríne eta najaca­pi­ra­havihi.
18Te apanapa sache ema Pablo tiámahavipa, viúruji­ca­va­yarehi te mapena ema Santiago. Vichimapapa natiarihipa namutu ena víyarahana pastoreana.
19Tacahe, ema Pablo máechaji­ca­vacapa éna. Mameta­ca­vacapa tamutu eta máimica­ta­si­rapahi ema Viya eta macame­ta­rai­rui­rapahi nayehe ena apava­sanana étapa eta máichirapahi eta tiárami­careana.
20Te nasamapa ena mameta­ruanahi, nacuna­cha­rinehi ema Viya. Tacahe, náichapa ema Pablo: —Tétavi­cavapa táuriva eta juca pimeta­rapiana. Pímaha­pasera natiari­hihira ena camuri­queneana ena vijaneanana téhicanahi ema Jesús. Énasera, muraca­que­neanahi religió­soanahi, téhicanahi eta mayehe­repini ema Moisés.
21Puiti, jucarihi eta pépiyae­quenehi eta pihápa­pi­cahíji eta pímitu­si­ra­vacahi ena vijaneanana ticava­sanahi te avasareana estranjeroana. Pímitu­ca­va­cahiji eta váhiji nacusuapa eta mavanai­ripiana ema Moisés, váhivaréji nacumarcacha ena nachicha­naveana ajairana, váhivaréji nacuehica eta viyehe­repiana.
22¿Tájahapuca táicharacava eta juca? Tijuricati ena achaneana tiúruji­ca­va­nainapa, te nasamai­ri­ricapa eta pitiari­hirahi.
23Tiúripana eta juca píchayare. Nararihi te juca vitaracu ena cuátroana ajairana. Títáucha­napáipa eta nayehe promesa.
24Pisipa­ha­cavaya, piámamuriha éna eta pímere­si­ravaya tayehe eta Templo. Pivacha­chinaya eta uvesa naveha­queneana apaesa éna náisapava nacachucasi eta nachuti­macana. Eta táicutia­rayare eta vahi yátupinahi eta pépiyae­quenehi, apaesa naímahavi eta pipicau­chirahi eta mavanai­ripiana ema Moisés.
25Énasera ena vichamuriana apava­sanana, vímiama­re­caripa eta vicartane. Náecharipa eta vaipa étapa­ra­cái­nahíni nayehe eta juca. Tacarichu vahi nacunica eta taeche eta sárare nayuja­raurehi te tamirahu eta nasiña­rajiana, váhivare nacunica eta táitine eta sárareana, váhivare nacunica eta taeche eta sárare namaecha­tinure. Éneri­chuvare vahi nacuveha esu súcaini apana esena. Énaripa ena amaperuana, tacuija eta natuhu­sivaina —náichapa ena pastoreana.
26Tacahe, ema Pablo tísapavapa. Te apana­quenepa sache, tisipa­ha­cavapa, énapa ena cuátroqueneana ajairana. Mámavacapa, tiyananapa te Templo. Nameta­pa­na­yarehi ena téchapa­ji­ca­rahiana eta Templo, semana­ya­reipahi eta nanaqui­si­ra­vayare eta námavahuana.
27Tacahe, te náitauchapa eta siete sache eta nasipa­ha­si­ravahi, tichavanapa te Templo. Te jena sache, natiari­hi­pavare ena apamuriana najaneanana tiásihanahi te tinapaica eta Asia. Eta mávihai­ra­richaha ema Pablo te Templo, náimahapa éma. Tacahe, náimiyu­se­macapa namutu ena achaneana. Nacara­tacapa ema Pablo.
28Tipiara­canapa: —¡Tátanaveana israelítana! ¡Yare, ímica­ta­cahavi! Émara ema maca achane ema tipaicahi tamutu avasareana. Tímitu­re­capahi nayehe ena achaneana eta macontra­chirahi eta viávasa. Éneri­chuvare macatia­nacahi eta mayeherepi ema Moisés, étapa eta juca viyehe Templo. Puiti macasia­pavare te juca Templo ema apava­sa­na­tataji. Majara­recapa eta juca tacapi­ca­hu­quenehi —nacahepa.
29Ena nayunacahi eta juca, taicha náimahahi te calle ema Pablo macacha­nepahi ema Trófimo ticavasahi te Efeso. Náimijachahi mámahi ema Pablo te tajuhe eta Templo.
30Tacahe, tijúna­pa­ca­ra­jiá­napáipa namutu ena achaneana te tajuhe eta avasare. Ena ticatia­na­canahi ema Pablo nacara­tacapa éma, nachuru­ru­pai­capaipa eta nacuchu­sirahi tayehe eta Templo. Tacahe, ena apamuriana náerata­ca­vanepa eta tapajacura eta Templo.
31Navarahapa nacapa­ca­va­ne­ya­rehini. Masámai­ri­ri­ca­vá­ne­paséra ema comandante nayehe ena suntaruana, tatiari­hirahi eta revolución te tajuhe eta avasare.
32Tacahe, ema comandante máichuhapa ena masunta­rurana énapa ena oficialeana. Tiyananapa tijuna­pa­napaipa. Ena achaneana, te náimahapa eta máiteca­pau­chirahi ema comandante, náinajicapa eta náehairahi ema Pablo.
33Tacahe, ema comandante mapauchapa ema Pablo, macava­nai­ripipa nacarataca, náitiacapa te apipi cadena. Tásiha, mayase­recapa te nájaha­hipuca, tájahapuca maviurevahi.
34Énasera ena achaneana tipiara­ca­na­richucha, apapi­pijipa eta nacayema. Vaipa mácaicu­tia­rahini ema comandante tájahapuca eta nacayemahi taicha eta najaja­sirahi. Tásiha, macava­nai­ripipa náma te cuartel.
35Ticaje­ra­hisera eta nápani­rapaipa te tayehe grada eta cuartel. Nanara­cuhapa ema Pablo, taicha ena achaneana navara­haichucha nacapa­cavane.
36Taicha namutu náehicapahi tipiara­ca­napaipa: —Máepená­va­ne­tataji —nacahepa.
37Te tisiapa­na­yarepa te tajuhe te cuartel, ema Pablo máichapa ema comandante: —¿Písapa­nupuca néchajica? Tacahe, ema comandante majicapapa: —¡Jéhepuca, píti pítuca péchajica te véchaji­riruva griego!
38Tacahe, ¿váhiyara pítina ema ticavasa te Egipto, ema tíchahi eta revolución ticaete­ha­recahi cape juca viásine­quenehi, ema majuna­quenehi tiámamu­rihahi te mávapahi ena cuatro mílqueneana ticapahiana? —máichapa.

Read Hechos 21Hechos 21
Compare Hechos 21:7-38Hechos 21:7-38