Text copied!
CopyCompare
Eta Táurinaquene máechajiriruvahi ema Viya eta viyehe, ticaijare puito Eta Nuevo Testamento - Hechos

Hechos 1

Help us?
Click on verse(s) to share them!
1Piti Teófilo, títeca­páu­cha­viripa eta táinapure nájure tayehe eta máichava­que­névahi ema Jesucristo te títecapapa te juca apaquehe. Nájuchahi tamutu eta máichaque­neanahi, étapa eta máimitu­ra­pianahi.
2Nararihihi ena manere­jiruana apóstoleana. Émaripa ema Espíritu Santo máimica­tacahi eta matúpa­ra­sí­ra­vacahi éna. Nájucha­varepa eta mayapirahi te anuma. Puiti nímiama­re­cavare eta piyehe eta juca nájure, apaesa pímati tamutu eta téchacareana tayehe eta máichava­que­névahi ema Jesús.
3Te táequenepa eta máepenirahi, téchepucapa te máecari, tiápecha­vavare títareca. Tásiha, cuarenta­quenehi sache eta macácha­né­ra­va­ca­ríchaha ena máimitureana. Máimerecahi ichape eta machavirahi títareca. Máimitu­ca­vacahi éna, eta táichara­ra­ca­vayare eta náehisi­rayare ema Viya ena achaneana te tamutu avasareana.
4Te jena sache, macácha­ne­va­ca­ríchaha ena apóstoleana, mameta­ca­vacapa. Ánipa maicha: —Vahi ecújú­nijica eta juca viávasa Jerusalén. Ecucha­payare eta táitauchi­ra­vayare eta máijara­ruvahi ema Vicaiyaquene. Étaripa eta juca numeta­ra­pianahi.
5Échavarichu ema Juan, máicacha­si­ca­vacahi te une ena achaneana. Étisera, puiti juca sácheanayare, tiúcupai­cayare ema Espíritu Santo. Ema tícacha­si­ca­heyare, tiávahá­ca­hénapa —macahepa ema ­ Jesús.
6Tacahe, nayase­recapa ena tiúrujiá­canahi ema Jesús. Ánipa naicha: —Tata Viáquenu, ¿puítinaríchu píjara­cahavi viti israelítana eta vítináini vigóve­rna­chacáca te juca viávasa? —nacahepa.
7Ema Jesús majicapapa, ánipa maicha: —Vuíchaha táechacare. Vahi tatuparaca étinahíni echa tájahapuca sáchevayare, tájahapuca cájevayare títauchavaya. Taicha tayumu­ru­revahi eta juca maicha ema Tata Vicaiyaquene. Macarichu éma máiturué­queneha eta juca.
8Jucari­hisera eta ítuca­que­neyare. Ema Tata tíjara­ca­heyare ema Espíritu Santo, tiávahá­ca­heyare tímica­ta­ca­heyare. Tacahe, échaji­sia­nuínapa núti. Tamutuyare avasareana eta epaisiha, te Jerusalén, te Judea, te Samaria, étapa te jácani tayere­hi­queneana avasareana tayehe te juca apaquehe —máichapa ema Jesús.
9Tacahe, te títavapa eta máechaji­rí­si­ravahi, tiyanapa tiyapa te anuma. Tacahe, ena máimitureana náimara­rae­que­nehaipa eta mayanirahi. Táepacu­chirahi eta úcaji. Vaipa macaeche­rahini te anuquehe.
10Eta mayanirahi ema Jesús te anuma, náimara­ra­cáichaha ena máimitureana. Tacahe, tiárami­ca­reanapa tímere­cavana ena apinana ángeleana. Tijapu­mui­ri­havaca.
11Tacahe, náichapa ena ángeleana: —¿Tájaha íchahi ímara­racahi eta anuma, eti máimitureana ema Jesús? Puiti eneca­pa­ra­recahi ema Jesús eta majuni­ji­si­ra­heripa, mayanirapa te anuma. Vimetacahe: Te jácani sácheyare, ema Jesús tichavayare te juca apaquehe. Tiúcupai­cayare tacuti­yareichu eta mayanirahi —náichavacapa ena ángeleana.
12Tiuri, eta návihairahi te anuquehe masihi ticaijare Olivoquiji. Tachacayahi eta Jerusalén, apina kilómetro eta tayere­hivahi. Tiyananapa tichavana tayehe eta avasare.
13Te títeca­panapa te avasare, tisiapanapa te peti apina piso, eta náiteca­pihahi. Tiápananapa te téqueneha piso. Natiarihihi ema Pedro, ema Jacobo, ema Juan, ema Andrés, ema Felipe, ema Tomás, ema Bartolomé, ema Mateo, ema apana Jacobo, ema Simón, émapa ema Judas.
14Natiari­hivare ena mapara­pe­naveana ema Jesús, ésupa esu maena María, énapa ena apamuriana esenana. Tamutu sácheana, ena nani tiúruji­ca­vanahi eta nayuja­ra­sirahi.
15Tacahe, te jena sácheana, ena náuruji­ru­vanahi náetavicahi ciento veinte eta nasimutuva ena máimitureana ema Jesús. Tacahe, téchepucapa ema Pedro te namuri, titupihapa. Máichapa:
16—Nupara­pe­naveana, ema víyarahaini David macaimi­tu­ca­si­quenehi mayehe ema Espíritu Santo, ánaqui­ríchaha eta áñoana eta matiari­hiraya ema Júlasi, ema tínapu­mi­ráuchaya ena suntaruana nacara­tacaya ema Jesús. Títauchavapa eta mameta­rapihi ema Espíritu Santo.
17Taicha ema Júlasi, émainichuhi vichamurini tayehe eta juca vémata­ne­repihi —macahepa ema Pedro.
18(Émasera ema Júlasi ticapa­cavahi tichumu­cavapa. Tiáquipai­ca­va­hiséra eta máquehe. Tiúchumuriapa eta maturupiana. Te táequenepa, navehapa eta mavachainihi eta máijara­re­sirahi ema Jesús. Navacha­recapa eta apaquehe.

19Te náechapa ena ticavasana te Jerusalén, nanacapa eta táijarehi Acéldama. Eta ticaijarehi puiti “Apaquehe máitinevacha ema Jesús”.)
20Tímiyanava eta máechaji­sirahi ema Pedro, ánipa maicha: —Ema víyarahaini David májucu­nachahi eta mameta­rapiana ema Espíritu Santo eta te Salmo. Áni macahehi: “Machu nacuija nacusiapa eta mapena majuni­jiruipa nácani macuti­pa­ne­reruana eta mavaina­rajiva”. Ánivarepa macahe: “Tatupa­racahi masiapaya ema apana achane máitsivaya te mávacu­rénihi” macahepaji ema Espíritu Santo.
21Tacahe, titupa­ra­cahavi vinere­ji­cayare ema apana, máitsivaina ema Júlasi, apaesa vahi macuejiacava te vimuri viti dócequeneana. Máimica­ta­cahavi eta véchajisiha eta máechepu­sirahi ema Jesús. Nararihi ani te vitaracu ena vichamu­rianahi te juca áñoana te matiari­hichaha ema Jesús te vimuri. Ena ticacha­ne­ha­vianahi te ticaica­cha­sinapa ema Jesús me Juan. Vahi najuni­ji­ca­ha­vihini. Natiari­hi­quenehi te tiyapapa ema Jesús te anuma —macahepa ema Pedro.
23Tacahe, ticane­re­jianapa ena apinana: ema ticaijare Matías, émapa ema apana ticaijare José Barsabás (éneri­chuvare náimija­rechahi Justo).
24Tacahe, tiyuja­ra­canapa, ánipa nacahe: —Tata Viáquenu, piti pímati eta visamureana vimutu. Pímechahavi nájahapuca ema tiuri nayehe ena nani apinava vinere­ji­ruanahi máitsivayare ema máemitiaruhi apóstoleni Júlasi, táimicu­ñaruhi eta mapecatura —nacahepa.
26Tacahe, nasuerte­hachapa ena apinana. Tatocachapa ema Matías. Tásiha, natupa­racapa eta mávacu­reyare nachamu­ri­ra­yarehi ena apamuriana apóstoleana.