Text copied!
CopyCompare
Eta Táurinaquene máechajiriruvahi ema Viya eta viyehe, ticaijare puito Eta Nuevo Testamento - Hechos

Hechos 15

Help us?
Click on verse(s) to share them!
1Te jena sácheana, títecapana te Antioquía ena apamuriana israelítana, tiásihanahi te Jerusalén. Navarahapa nahapa­pi­ri­cavaca ena apava­sanana téhica­naripa ema Jesús. Ánipa naicha eta náimitu­re­sirahi: —Te evaraha iúchucuha eta ícuña­yaréni, tacamunu ítauchayare eta mavanai­ripihi ema Moisés eta vicama­rcai­raya —nacahepa.
2Émasera ema Pablo, émapa ema Bernabé nacapae­ma­cha­vacapa muraca ena tipami­canahi ena apava­sanana eta nacama­rcai­rahi. Ichape eta nacapae­ma­chi­ra­cacahi. Tacahe, ena nachamuriana navarahahi náetupirica eta juca. Tásiha, natupa­racapa ema Pablo émapa ema Bernabé, nayanahini eta te Jerusalén. Eta ánaqui, ticaecha­ca­si­yarehi nayehe ena apóstoleana énapa ena náiyara­hanahi. Náevata­cavare ena apamuriana téhica­na­ya­repahi ena apinana. Tacahe, eta napaisi­rapahi te achene, tétava­ji­ca­na­paipahi tayehe eta avasa­re­chichana táunavanahi eta Siria, étapa te Samaria, návihahi ena apamuriana nachamu­rianahi. Nameta­capaipa eta náinaji­sirahi ena apava­sanana eta nayehe­re­pianaini tamauri­queneana, taicha eta náehisiraipa ema Jesús. Tacahe, ena nachamuriana, eta nasamai­ri­ri­sirahi eta juca, tiúrisa­mu­rea­na­rinehi éna.
4Tacahe, eta náiteca­pirahi eta te Jerusalén ema Pablo émapa ema Bernabé, ena apóstoleana énapa ena náiyara­hanahi pastoreanahi nacuru­jicapa ena nachamuriana eta najaca­piraya ena araite­ca­pianahi. Tacahe, ena apinana nametacapa eta máimica­ta­si­ra­va­capahi ema Viya eta napaisi­rapahi éna.
5Natiari­hivare ena religiósoana téhica­na­rípahi ema Jesús. Titupi­hanapa éna. Téchaji­canapa, ánipa nacahe: —Táitaure­vaquene tacamu­nurichu nacamarca ena apava­sanana téhica­naripa ema Viáquenu Jesús. Tacamu­nu­hivare nacaravahu náehica eta juca mavanai­ri­pianahi ema Moisés —nacahepa.
6Tacahe, te apanapa sache, tiúruji­ca­vanapa ena apóstoleana énapa ena náiyarahana. Navarahapa náetupirica eta juca.
7Nacaema­ta­nea­caripa eta juca náechaji­sihahi. Tacahe, titupihapa ema Pedro. Máichavacapa: —Nupara­pe­naveana, écharichuhi éti ánaquia­paripa eta manere­ji­si­ranuhi ema Viya eta nucame­ta­rairuya eta nayehe ena apava­sanana eta náuchucui­ra­yarehi táichave­nénahi eta nasuapi­rayare ena apana.
8Ema Viya máimatihi eta nasamureana ena apava­sanana eta nasuapirahi. Tásiha, máimerecahi eta majaca­pi­ra­vacahi eta mávahá­si­ra­vacahi ema Espíritu Santo tacutihi eta mávahá­si­ra­havihi víti.
9Ema Viya, nájina manere­jiruina eta máemuna­si­rahavi. Témuna­ca­havihi vimutu: viti israelítana, énapa ena apava­sanana. Eta tacahehi, masípa­si­na­va­carípa eta nasamureana éna táichavénehi eta nasuapirahi.
10Étisera evarahapa épuruyare eta máichaque­neanahi ema Viya. Ticaje­rae­quenepa eta véhisi­rai­nahini eta nayehe­repiana ena viáchuca­na­veanaini. Énaripa vahi náitaucha­pahini tamutu eta nayehe­re­pia­napahi. Vítiripa váhivare várata­hahini vítauchahini. Tacahe, váipa táuricahini vécati­ha­va­cahini ena vichamuriana apava­sanana náichahini eta juca.
11Véchari­pa­hisera yátupi eta viúchucuiraya táichavénehi eta macata­ji­si­ra­havihi ema Viáquenu Jesucristo. Viti israelítana, vahi étapa­racaina eta vicama­rcairahi. Ena apava­sanana, váhivare étapa­racaina eta tájinai­rahini namarcai­nahini —máichapa ema Pedro.
12Tacahe, timati­nanapa namutu. Nasama­ra­ra­caripa ema Bernabé, émapa ema Pablo. Nameta­mu­rihapa eta máimechirahi ema Viya eta mavane­si­ra­vacahi éna, taicha máijara­ca­vacahi eta náichirahi eta tiárami­careana te namirahu ena apava­sanana.
13Te títapi­ri­canapa eta nameta­ra­pianahi, émapavapa ema Santiago téchajica. Macahepa: —Nupara­pe­naveana, esama­nuchaha.
14Ema Simón Pedro timeta­ca­ha­viripa te tépana­vainapa majaca­pa­va­cainapa ema Viya ena apava­sanana machane­ra­na­yarehi.
15Eta juca eta náechaji­si­ha­quenehi namutu ena víyarahaini profetana. Émaripa ema víyarahaini profeta Amos májuchahi eta juca máechaji­ri­ruvana ema Viya, ani macahehi:
16“Te táequenénapa eta juca, nápechavaya núcupai­cayare te juca apaquehe. Nétupi­ri­panaya eta nupena táquipai­ruvahi. Tásiha, tiápecha­va­nayare tiyuja­rau­cha­nua­nayare ena achaneana, tacutiyare eta náejirai­ranuhi ena machane­ranaini ema rey David. Tisuapa­nua­na­yareva.
17Éneri­chuvare títanu­ca­nua­nayare namutu ena apava­sanana. Nuchane­ra­na­yareva éna, taicha námayare eta níjare”.
18Étara eta juca macaye­ma­quenehi ema Viya. Ánaquia­paripa eta mavarairahi vicaicu­tiaraya eta juca.
19Tímiyanava eta máechaji­ri­ruvana ema Santiago, ánipa macahe: —Tiuri, eta juca eta nupane­reruhi núti: Tiúripana vésami­ri­ca­va­cachuca ena vichamuriana apava­sanana náequeru­va­naripa mayehe ema Viya.

20Taratarichu vicaju­revaca tametaca eta vaipa nacuapechava nacunica eta taeche eta sárare náijara­ca­siruana eta nasiña­rajiana. Váhivare nacuveha súcani apana esena. Énaripa ena esenana, váhivare nacuveha ema apana achane. Váhivare nacunica eta taeche eta sárare namaecha­tinure. Étaripa eta táitine, váhivare nacunica.
21Eta vimeta­ca­va­cayare ena vichamuriana apava­sanana eta juca, apaesa vahi nacuse­ma­ra­cavaca ena téhica­na­richaha eta mavanai­ripiana ema Moiséini. Taicha ánaquiá­paripa te avasareana eta náechaji­cui­ra­pa­racahi ena vijaneanana israelítana eta mavanai­ripiana ema Moiséini te náuruji­si­ravana. Puíticha narari­hichaha ena náimica­pi­cau­cha­richucha —macahepa ema Santiago.
22Tacahe, ena apóstoleana, énapa ena náiyarahana, énapa ena náumurivana, tiúrihi nasama eta mapane­reruhi ema Santiago. Tacahe, ticava­na­hianapa ena apinana téchema­rahiana ticapi­ca­huanahi, ema Judas Barsabás émapa ema Silas. Éna téhica­na­yarehi ema Pablo émapa ema Bernabé eta nachaviraya te Antioquía.
23Tiuri, eta juca táechaji­ri­ruvahi eta carta. Ani tacahehi: “Vímiamareca eta juca véchaji­riruva viti apóstoleana, énapa ena víyarahana, énapa ena vichamuriana te juca Jerusalén. Vivaraha tativayare véchajicahe eti vipara­pe­na­veanahi te mavahuana ema Viáquenu: eti apava­sanana tiávianahi te Antioquía, étipa eti tiávianahi te táunavanahi eta Siria étapa eta Cilicia.
24Visamai­ri­ricahi eta nayanirahi ena tiásihanahi ani te juca. Tiávaji­ri­ri­ca­heanapa. Navarahahi nahapa­pi­cayare eta epane­reruana. Ticame­sa­heanahi ítauchayare eta mavanai­ripiana ema Moisés eta ecama­rcairaya. Váhisera vanairu­canaina eta viyehe eta náimitu­si­rahehi eta juca.
25Vévatacahi ema Judas émapa ema Silas, vanairu­canahi viyehe. Éna, timeta­ca­hea­nayare tamutu eta juca téchaca­reanahi viyehe. Ena nani téhica­napahi ema Bernabé ema Pablo, ena vipara­pe­naveana vémuna­ru­queneana. Ema maca Bernabé émapa ema Pablo, tíjara­ca­vanahi éna náepenacaya ema Viáquenu Jesucristo taicha eta nacame­ta­rai­ruirahi.
28Áni te juca víti, vicuti­cacahi eta vipane­re­ruanahi, máimitu­si­ra­havihi ema Espíritu Santo. Vahi vávara­hahini tacaje­rae­que­nehini eta éhisi­rayare ema Viáquenu.
29Tacarichu vimetacahe eta juca ticamu­nu­ca­repana te mamirahu ema Viya: 1. Vahi ecunica eta taeche eta sárare nayuja­raurehi ena achaneana te tamirahu eta nasiña­rajiana. 2. Váhivare ecunica eta táitine eta sárareana. 3. Váhivare ecunica eta taeche eta sárare namaecha­tinure. 4. Váhivare ecuveha esu apana esena. Éneri­chuvare eti esenana, vahi ecuveha ema apana achane. Éneri­chuvare ímitu­cavaca ena echicha­naveana tacuija eta natuhu­sivaina. Te yátupina esuapa eta júcana, tájina íchira­vaimahi te mamirahu ema Viya. Éma tímica­ta­ca­heyare tijanea­ca­he­yareva tamutu sácheana. Tamutupa eta juca véchaji­ri­ru­vanahi eta eyehe”.
30Tacahe, tiyananapa ena tiámana eta carta, nacaijuhepa eta Antioquía. Te títeca­panapa ánaqui, nacuru­jicapa ena nacaiju­he­que­neanahi nachamuriana. Náijaracapa eta námaque­nepahi carta.
31Te najacapapa eta carta, navejiacapa. Náechaji­cuhapa te namirahu namutu ena nachamuriana. Tétavi­cavahi eta náurisa­mu­revahi eta nasamirahi.
32Nanasi­panapa jena cájeanahi ema Judas émapa ema Silas. Éna, éneri­chuvare eta títucanahi eta máechaji­riruva ema Viya. Tiúrihi eta náimitu­si­ra­vacahi ena nachamuriana. Naconse­ja­cha­vacahi, náetume­sá­mu­re­cha­va­cáinehi náicha. Te tamutupa eta náimitu­re­sirahi, tichava­na­yarepa nayehe ena tivane­canahi. Tacahe, ena nachamu­rianahi náechejie­ma­cha­vacapa. Nayaseacapa ema Viya táurivai­napahi eta napaisiraina.
34Émasera ema Silas mavarahapa manasiyare.
35Éneri­chuvare, ema Pablo émapa ema Bernabé nanasi­varepa tayehe eta avasare Antioquía. Tímiya­na­vanapa ena tímitu­recana nayehe ena nachamuriana. Ticame­ta­rai­rua­navare nayehe ena apamuriana achaneana. Natiari­hivare ena apamuriana tímica­ta­canahi.
36Te táequenepa eta juca semananahi, ema Pablo máichapa ema Bernabé: —Viyanavare viápechava vipaica tayehe eta avasareana, véjira­va­capahi ena vichamuriana te vipaisi­nea­napahi cape juca te tínapu­cainapa viyanahi. Vímaha tájahapuca náichara­cavahi —máichapa.
37Tacahe, ema Bernabé tísapavahi tiyana. Mavara­ha­pasera mama ema Marcos.
38Émasera ema Pablo vahi mávara­hahini mayanahini ema Marcos. Taicha te tínapu­cainapa tipaicana manaqui­mu­rihahi ema Marcos te avasare Perge tayehe eta Panfilia. Vahi máimica­ta­cahíni tayehe eta náemata­nea­napahi.
39Nacaema­ta­nea­caripa eta mamava­rairahi mayanahini ema Marcos. Tacahe, tínaji­ca­canapa. Ema Bernabé tiyanapa, macachanehi ema Marcos. Tiávacu­hanapa, nacaiju­he­yarepa eta tiúrupuhi Chipre.
40Tacahe, ema Pablo mapane­rechapa mámayare ema Silas. Te tétupi­ri­ca­vanapa, nayuja­rau­cha­numapa ena nachamuriana. Nayaseacapa ema Viya eta máimica­ta­si­rai­napahi eta napaisiraya. Ticame­ta­vanapa tiyananapa.

41Eta napaisi­rapahi te achene tétava­ji­ca­napaipa tayehe eta avasa­re­chichana Siria étapa te Cilicia. Náejira­va­capaipa ena nachamuriana natiari­hi­que­nea­napahi. Náetume­sá­mu­re­chá­va­ca­páipahi.