1⸤Krais-nga yima molemele⸥ yambu kendemande-kongun we tinjili yambuma-ni ‘Eninga kongun nukuli yambu akuma kaíma.’ niku eninga ungma piliiku liiku, liiku ai siku molangi. ⸤‘Kongun nukuli yima kene ulsukundu molemele yambuma-ni tepu kis-simulú mele kanuku kene⸥ Pulu Yili-nga bili kene, Krais-nga ungma Poll-kene yi mare kene enini mani siring ungma kene, ung-taka tonjuku naa niangi.’ niku aku-siku táka-niku kongun teku konjuku molangi.
2Kendemande-yambuma eninga kongun nukuli yambuma Krais-nga yambuma molemele kene ‘Enini kene oliu kene anginipilima molemuláliinga eninga ungma piliipu naa liimulú kene ulu te mólu.’ niku eninga ungma liiku bulu siku kongun sumbi-siku naa tingí kene kis. Aku-siku aima naa teangi! ‘Kongun nukuli yambuma oliunga anginipilima. Eninga ungma piliipu liipu kongun tepu konjumulú kene enini molku kunjingí.’ niku eninga kongun ningíma olandupa teku konjangi. Krais-nga yambu naa molemele nukuli yambumanga ungma piliiku liiku kongun we telemele mele naa teku, olandupa teku konjangi. ⸤Timoti⸥ nu mani siker i-sipa mele ‘Yambuma aima aku-siku teangi.’ nikunu tondulu munduku mani si.
3Oliunga Auli Yesos Krais-nga ung akili ung-sikama mendepolu pelemú, gólu tuli ung te naa pelemú; akili Pulu Yili-ni oliu ‘I-siku i-siku teku molku konjangi.’ nimba mani silimú ungele kene, ung kanuma yi te-ni mundupa kelepa ung te-lupa gólu topa mani simu lem
4yu kara pupa yu-yunu piliilimú mele ungma mindi ‘Ung kaí sikama.’ nimba ung kanuma mindi numanu monjupa ‘Na piliipa kungnjuli pelemú yili moliu.’ nimba piliilimú akiliinga-pe yu numanu naa pelemú, ung tilu kepe mimi-sipa naa piliilimú. ‘Numanu sambu.’ nimba yu ungmanga pulele yambuma-kene kir-kiri liipa tombulupa nilimú. Aku-sipa telemú uluma-ni i-sipa uluma ‘Yambuma teangi.’ nilimú: Yambu mare-ni anju-yandu bi olandupa molemú yambuma kanuku kene enini-kene numanu kis panjiku, yambuma-kene ung-muranale teku, yambumanga ung-bulkundu ninjiku, yambu te-ni ung te nilimú kene mola ulu te telemú kene numanu pulele liiku munduku,
5taki-taki numanu sumbi-sipa naa pelemú yambuma-kene ung-muranale telemele. Aku-siku telemele yima ung-sikama numanuna naa pelemú. Eninga numanale-ni piliiku kene, ‘Pulu Yili-nga kongun tenjimulú kene méle kaí lupa-lupama liipu kamakoma molomulú.’ niku piliilimili.
6Sika Pulu Yili-nga kongun tenjimba yambale aku-sipa tembaliinga méle kaí pulele liimba, akiliinga-pe akili i-sipa mele: Pulu Yili-nga kongun tinjili yambu te-ni numanale-ni piliipa kene ‘Na-ni Pulu Yili-nga ungele piliipu tepu moliu. Méle nosukuruma manda tekem.’ nimba piliipa numanu waengu nipili mulúm lem yu aku-sipa molemáliinga yu méle kaí lupa-lupama nosilimú mele telemáliinga yu molupa konjulimú.
7Oliu miring kene méle te naa membu we urumulu kanili. Alsupu kolumulú kene méle te naa membu we pumulúko.
8Mulumbale kepe langi kepe manda tímu lem numanu sipu numanu waengu nipili molamili.
9Yambu te-ni ‘Na méle kaí lupa-lupama nosupu yambu kamakale molambu.’ nimba piliipa kene méle kanu-sílima liimba telemáliinga ⸤kurumanga nuim Seten-ni⸥ yu kundi tolemú kene mélema liimbandu tepa kis-silimú. Yi kanili-ni aku-sipa nimba piliilimú kanili yunga numanuna milu mele lelemú. Méle kaí lupa-lupama numanu liipa mundupa kene yu kelep topa molupa kis-simba kupulanum kísina kamu pulimú.
10Ku-moni numanu munjuli ulu akili ulu-pulu-kis lupa-lupa pulele wendu olemáliinga pulele. Yambu mare-ni ‘Ku-moni liambuka!’ niku numanu aima olandupa liiku munduku kene ung sikale tondulu munduku piliilimilále munduku kelku kene numanuna piliiku kis piliiku numanuna sukundu mindili pulele noku molemele.
11Akiliinga-pe ⸤Timoti⸥ nu Pulu Yili-nga yili akiliinga ulu-pulu-kísima munduku kelkunu kowa pukunu kene ⸤ulu kaí i-silima mindi numanu liiku mundukunu teku molani:⸥ Ulu sumbi-nílima kene, Pulu Yili-nga kongunale kene, tondulu munduku piliili ulele kene, yambuma numanu munjuli ulele kene, ulu-kaíma tinindu tondulu munduku ambolku munduku naa kilili ulele kene, yambu te-ni nu tepa kis-simba kene pundu naa tokunu, táka-nikunu mululi ulele kene, ‘Aku-sipa uluma mindi tepu molambu.’ nikunu numanu liiku munduku mului.
12Yambu te méle kaluliele liimbandu yambuma-kene wasie kir-kiri liiku lkisilimili kene aima tondulu mundupa lkisipa enembu naa kolupa mundupa naa kelelemú mele ⸤Timoti⸥ nu Krais-nga yili “Sika” nikunu tondulu munduku piliillu yili molláliinga aima aku-sikunu ‘Méle kaluliele liambu.’ nikunu kir-kiri aima liikunu tondulu munduku lkisui! Nu ‘kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele aima liipu ambolambu!’ nikunu tondulu munduku lkisikunu enembu naa kolkunu munduku naa kelkunu mului. ‘Kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulu’ niker kanili yambu pulele piliiku molangi nu-ni ‘Sika’ nikunu tondulu munduku piliirinu mele nikunu para sirinu kene Pulu Yili-ni ‘Kona molupa konjupa mindi puli ulu-pulele simbu liani.’ nimba nu ui walsurum kanilindu niker.
13Pulu Yili-ni mélema pali ‘Kona pupili.’ nilimú yili kene, Yesos Krais Pondias-Paillet-nga kumbi-kerina ⸤Yesos Krais⸥ yunga ung-pulu sikale mundu-mong naa tepa sumbi-sipa nimba para sirim yili kene, Pulu Yi kanili kene Yesos Krais kanili kene piliikulu kanuku molangli kongun ili nu aima tiní mele nimbu sipu kene nimbu mele:
14‘⸤Nu Pulu Yili-nga kongun tenjani.’ nimbu nu makó turumulu mele piliikunu⸥ Pulu Yili-nga ungele nokuku konjukunu mului! ‘Ung akili yambuma-ni kanuku kis naa piliangi. Na-ni ulu te tembu kene kanuku kis naa-ko piliangi.’ nikunu kalaru mululi uluma kene ulu-kísima kene naa tekunu Pulu Yili-nga kongunale mindi teku konjukunu mului. Oliunga Auli Yesos Krais mokeringa yandu ombáliinga nu aku-sikunu mele munduku naa kelkunu tekunu mindi mului.
15Yu yandu ombá enale Pulu Yili-ni ui makó turum ena akiliinga “Pui.” nimbá kene mokeringa yandu ombá. Aku-sipa piliipa temba Pulu Yili yu molupa kunjuli ulu-pulele pelemú yili, oliu nokolemele yambumanga tonduluma mandupa, yu-ni oliu nokulemú tondulale olandupa, yi nuim kingimanga pali yu yi nuim king auli olandupale, yambu-aulimanga yu yi-auli olandupale.
16Kululi ulu-puleliinga yu mindi manda naa kolumba, taki-taki molupa mindi pulimú pumba. Yu molemúna talang auli-tepa pulimáliinga oliu akuna kapula sukundu naa pumulú. Ui yambu te-ni yu naa kanurum. Ekupu yambu te-ni yu manda naa-ko kanomba. Pulu Yi kanili yunga bili olandupa molemále kene yunga tondulale kene taki-taki pepa mindi pupili. Aku-sipa tipili.
17Ya mana méle pulele nosulimele yambu-kamakomandu “Teai!” nikunu i-siku mele mani sani: “Méle akuma kis lemba akiliinga kara naa puku, ‘Méle pulele nosilimulaliinga kapula molomulú.’ naa niai. ‘Oliu numanu sipu molamili.’ nimba méle kaí pulele silimú simba Pulu Yili ⸤‘Sika oliu nokupa konjumba.’⸥ niku tondulu munduku piliiku nokuku molai.” ni.
18Yambu-kamako kanumandu “Teai!” nikunu i-siku mele mani sani: “Yambuma liiku tapunjuku, enini-kene ulu kaí pulele teku, ku-moni kepe méle nosulimele mélema numanu liiku munduku naa molku, mare yambu méle mólu tombama wewu-siku moke teku sai.” ni.
19“Aku tingí kene enini penga kapula mulungí ulelenga méle tondulu pulele nusingí kanu-kene aima molku kunjingí ulu-pulu sikale liiku ambulungí.” nikunu aku-siku eninindu ni.
20Kang Timoti, Pulu Yili-ni nu kongun sirimele mimi-siku nokukunu mului. Ma-kolealiinga ung wema, Pulu Yili-ni piliipa kis piliilimú ungma kene, gólu tuli ungma-ni Pulu Yili-nga ungele topa mania mundumba telemú ungma kene, naa piliikunu, liikunu bulu si. Ung akumandu gólu toku “Eninga piliipa kungnjuli pelemúma-ni nimbu sikemulu.” nilimele kanili.
21Ung kanuma yambu mare-ni ‘Ung-sikama.’ niku tondulu munduku piliiringeliinga Pulu Yili-nga ung-sikama ui tondulu munduku piliiring mele munduku kelku kupulanum lu liringeliinga ⸤nu ung kanuma liiku bulu sikunu naa pilíí.⸥ ⸤Pulu Yili-ni⸥ eni pali we kondu kolupa mulupili molangi. ⸤Aku manda niker.⸥
