Text copied!
CopyCompare
PULU YILI-NGA UNG KONALE - TIMOTI KUMBI-LEPALE

TIMOTI KUMBI-LEPALE 5

Help us?
Click on verse(s) to share them!
1⸤Ekupu Krais-nga yambu-talapena molemele yambuma-kene tiní mele niambu:⸥ Yi-anda te ung-mura naa si. ⸤Tepa kis-simba kene kanukunu kene⸥ ‘Yu nanga lapale.’ nikunu táka-niku mani si. Nunga anginpili nokulkuná mele aku-sikunu yi-kumunjupuma nukui.
2Ambu-yuma ‘Nanga anupilima.’ nikunu, ambu-kanguwama kene ambu-wenipuma kene ‘Nanga kimulupili.’ nikunu aku-sikuko nukui. Akiliinga-pe ambu-kanguwama kene ambu-wenipuma kene nukunindu ‘Na kene enini kene buni te wendu naa upili.’ nikunu aima mimi-siku kanukunu nukui.
3Ambu-wayema yambu mare-ni enini liiku naa tapunjungí kanuma aima liiku tapunjukunu nukui.
4Akiliinga-pe ambu-waye te yunga kangambulama mola yunga bamupilima mulúngi lem yambu kanuma-ni ‘Pulu Yili-nga ungele piliipu teamili.’ niku kene ui kumbi-leku eninga yambu pulu lelemúma nokuku, yambu kanuma enini kangambulama muluring kene anupili-ni enini nukuringeliinga enini ekupu aku-siku pundu toku ambu-waye kanuma liiku tapunjuku nokangi. Aku-siku telemele uluma Pulu Yili-ni kanupa kaí piliilimáliinga aku-siku teangi.
5Ambu-waye te yu yambu te-ni nokumba yambu te naa molemáliinga yu aima sika ambu-waye esipa molemú ambu akili ‘Pulu Yili-ni na sika liipa tapunjupa nokumba.’ nimba piliipa kene, sumbulsuli tanguli kepe Pulu Yili-kene popu topa ung nimba ‘Liiku tapunjui.’ nimba mawa tepa molemú. ⸤Ambu-waye kanu-sílima liiku tapunjukunu nukuni kene kapula.⸥
6Ambu-waye te yu-yunu numanale-ni piliipa wapera topa uluma telemú ambu kanili yu sika we molemú akiliinga-pe ambale yambu kululiele mele molemú.
7Ambu-waye kanuma kene eninga yambuma kene ‘Yambuma-ni kanuku kis piliingí uluma naa teangi.’ nikunu enini aku-siku mani si.
8Yambu te-ni yunga anum lapasele kene kimulupili anginipili méle te mólu tolemú mola buni te pelemú kene naa liipa tapunjupa nokupa, yunga pulu lelemú yambu wema kene naa nukúmu lem aku telemú yambale aku-sipa telemáliinga yu ⸤‘Krais sika.’ nimba⸥ tondulu mundupa piliilimú mele mundupa kelepa liipa bulu sipa, aima tepa kis-silimú. Krais-nga yambu naa molku ulsu molemele yambuma-ni teku kis-silimele mele mandupa, yambu kanili-ni tepa kis-silimú mele olandupa.
9‘Krais-nga yambu-talapena molemele ambu-wayemanga bima tamili.’ niku kene, ambu-waye mare, sika ambú leku, walsekale mindi yi púlima mindi ‘ambu-wayema’ niku bi tangi.
10Ambu-waye kanuma enini ui tiring mele piliangi. Ui eninga kangambulama langi siku nokuku konjuku, yambu-poningma “Lkuna wai.” niku nokuku konjuku, Krais-nga yambumanga kongun-kendemande tenjiku, buni pelemú yambuma liiku tapunjuku, aku-siku ulu kaíma tondulu munduku teku muluring mele niku singí piliingí ambu-wayemanga bima mindi tangi.
11Akiliinga-pe ambu-waye ambu-kanguwama ‘Ambu-wayema.’ niku bi naa tai. Enini Krais numanu monjuku piliilimili mele yi te lupa numanu monjuku piliingí ulele-ni topa mania mundumba kene ui koela ambu-wayema molku kene “Krais-nga kongunale mendepulu tenjipu molomulú.” niku, niku panjiring mele munduku kilingí kene ⸤Pulu Yili-ni⸥ enini ‘Teku kis-siring.’ nimbá akiliinga eninga bima ambu-wayemanga bima kene tere leku naa tai.
13Ulu te i-siku telemeleko: Enini ‘yambuma-kene we-ungma nimbu tapú-topu molamili.’ niku yambumanga lkumanga andukuliinga kongun naa teku enembu kululi ulele mindi piliiku liiku telemele. Akili mendepolu mólu-ko. Yambuma-ni ulu te telemele mele naa kanuku yambumanga anju-anju we ninjiku temani toku silsiliiku anduku, yambu mare ulu teku ung nilimelema ‘aima piliimulú!’ niku anduku walsiku piliiku kum leku molemele. Yambuma-ni ung kiyang niku nilimelema yambu kanuma-ni wa piliiku anju puku niku silimele. Aku-siku telemele mele oliu kanupu kis piliilimulu uluma enini anduku telemele.
14Aku-siku telemeláliinga na-ni ambu-waye ambu-kanguwama tingí mele i-sipu niker: “Enini alsuku yi puku, kangambula meku, eninga yima kene kangambulama kene nokangi.” niker. Aku tingí kene oliunga ele-tu yambumanga te-ni enini teku mulungí ulu te kanuku kene oliu Krais-nga yambumanga bulkundu ung kis te ninjingí kupulanum te naa lemba.
15Mare ui muluring mele kórunga munduku kelku liiku bulu siku ⸤kurumanga nuim⸥ Seten lumbili pulimelé akiliinga ⸤‘Wema aku-siku numanu topele toku naa teangi.’ niku ya niker mele teangi.⸥
16Ambu te Krais ‘Sika’ nimba tondulu mundupa piliilimú ambu te yunga pulu lelemú ambu mare ambu-wayema molemelema ambu akili yu-ni enini liipa tapunjupa nukupili. Krais-nga yambu-talapele-ni ambu-waye kanuma nukungíndu buni te naa liangi. ‘Krais-nga yambu-talapele-ni ambu-waye sika esipama mindi nokangi. Wema nukungí kongunale-ni esipama nukungí kupulanumele pipi simba.’ niku aku-siku teangi.
17Krais-nga yambu-talapele kene, talapeliinga mélema kene, aima nokuku konjulemele tápu-yima we-yambuma-ni olandupa kape niku méle olandupa kalungí kene kapula. Pulu Yili-nga ungele niku siku, yambuma mani silimele tápu-yima kepe aima sika aku-siku mele méle kalungí kene kapula.
18Pulu Yili-nga bukna aku tingéliinga ung te nimba molemú akiliinga aku-siku teangi. Ung akili-ni nimba mele: “‘Rais-wit monguma wendu pupili.’ niku kung-kaoma-ni wit-unjima anduku kambiliingí kene ‘Enini wit mare naa nangi.’ niku kerima pipi singí kene kapula naa tembaliinga pipi naa sai. ⸤Kung-kaoma wit nungí tingí kene ‘Eninga kongun tekemelaliinga méle kaluli liingí méle wit kapula nokomele.’ niku munduku kelai.⸥” nimba aku-sipa ung te molemú. Ung te molemúko, akili-ni nimba mele: “Kongun tenjilimele yambuma papu méle kalúlima liingí.” nimba molemúko.
19Yambu te-ni nimba mele: “Tápu-yi te-ni i-sipa tepa kis-sim.” nimbá kene naa pilíí! Yambu tale mola yupuku-ni “Sika aku-sipa tímu. Oliu mongale-ni kanúmulu.” mola “Kumele-ni pilíímulu.” ningí kene mendepolu ‘Sika aku-sipa tímu.’ niku pilíí!

20Tápu-yi mare-ni ulu-pulu-kis mare ⸤sika⸥ tíngi lem we-yambuma piliiku molangi enini mani sikunu ung-mura sani. ‘Enini mani sikunu ung-mura sini kene tápu-yi wema-ni piliiku kene mundu-mong teku ‘Oliu aku-sipu naa teamili.’ niangi.’ nikunu yambuma piliiku molangi enini mani sikunu ung-mura si.
21⸤Timoti,⸥ na-ni nundu nimbú mele Pulu Yili kene Krais Yesos kene Pulu Yili-nga angkellama kene akuma-ni ‘Papu nikinu.’ niku molangi. Na-ni nundu tondulu mundupu nimbu mele: “Nu-ni “Ti.” niker mele aima aku-sikunu sumbi-siku ti.” niker. “Yambuma nokukunu ‘Teangi.’ niníndu enini-kene pali tilu-sikunu nukui. ⸤Yambu mare numanu monjuni yambuma mola nunga pulu lelemú yambuma mendepulu táka-niku nokukunu, wema tondulu munduku nokukunu, naa ti⸥.” niker.
22Nu-ni yi te liikunu ‘Pulu Yili-nga tápu-yi te mulupili.’ nikunu yu kíli-ni ambolkunu lkisikunu makó naa tui. Yima mimi-siku kanuku apurukunu kene makó tui. Makó tuni yi mare-ni penga ulu-pulu-kis tingí kene nu enini-kene bunima mingí akiliinga mimi-siku kanukunu tápu-yima makó tui. Ulu kaíma mendepulu teku, Pulu Yili-ni ‘ulu kake tílima.’ nimba kanolemú uluma teku, numanu liiku mundukunu mului.
23⸤Akiliinga-pe ‘Sumbi-sipu molambu.’ nikunu⸥ bo-no mendepulu nollu mele penga aku-sikunu naa ti. Nu kuru taki-taki topa nunga oluna kapula naa telemáliinga ‘Kuru pora nimba kangi tondulu pupili.’ nikunu no-waen kolte nui.)
24⸤Tápu-⸥yi mare-ni ulu-pulu-kis telemelema sumbi-sipa para lelemú akiliinga kot-na ui naa pangi kot piliilimú yili-ni ui teku kis-silimele mele sumbi-sipa piliilimú; yi mare-ni ulu-pulu-kis mo toku telemelema ui sumbi-sipa para naa lemba akiliinga-pe kot-na penga mokeringa lemba.
25Aku-sipako, yambu mare-ni ulu kaíma telemelema sumbi-sipa mokeringa lelemú; mare-ni telemelema mo topa pelemú, akiliinga-pe ulu akuma penga mo topa naa pemba. Penga akuma pali mokeringa lemba.