1Ko twinma̱a̱ydyʉ xyajnʉjxa̱ꞌa̱ndʉts jap Italyʉ, net ja Festʉ tkʉyajky ja Pa̱a̱blʉ esʉ wiingátypyʉ tsimyjyaꞌay ma̱ ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n Julyʉ, diꞌibʉ jap ijtp ma̱ byatayongʉ Augustʉ.
2Nétʉts ndʉjkʉdʉ ma̱ tuꞌugʉ barkʉ diꞌibʉ naty tsoona̱a̱mp Adramityʉ es ñʉjxa̱ꞌa̱ñ Asyʉ. Yʉ Aristárkʉts mʉʉt nnʉjxtʉ, yʉꞌʉ jap kyuga̱jpnʉty Tesalónikʉ, Masedoñʉ ñaxwíñʉdʉ.
3Jakumbom nja̱jttʉts Sidón. Es jap yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n Julyʉ tmʉda̱jty yʉ oyjyot es tnasma̱jtsʉ Pa̱a̱blʉ es nʉjx tkuꞌixy yʉ myʉtnaymyaayʉbʉty.
4Kots ndsoꞌondʉ Sidón, nʉjxtʉts aga̱ꞌa̱ñdsyoo ma̱ Tsyipre, mʉt ko mʉk jyantsypyojy es kyaj mba̱a̱t tʉyʉ nnejxyʉts.
5Es nnʉjxtʉts a̱jkxnáx tsoo Silisyʉ pyʉꞌa̱a̱y esʉ Panfilyʉ, es nja̱jttʉts Miirʉ, Lisyʉ ñaxwíñʉdʉ.
6Jap yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n tpaty jatuꞌugʉ barkʉ diꞌibʉ tsoꞌomp Alejandriiʉ es ñʉjxa̱ꞌa̱ñ Italyʉ. Nétʉts xyajtʉjkʉ es nnʉjxtʉts.
7Es kana̱k xʉʉjʉts nduꞌuyoꞌoydyʉ odyaꞌagyʉ, es jantsy nimʉja̱a̱ nja̱jttʉts wyinduuyʉ Gniidʉ. Es nandʉꞌʉnʉ naty jyantsypyojy. Nétʉts nna̱jxtʉ wyinduuyʉ Salmón es nꞌawdijttʉts ma̱ Kretʉ,
8es nnʉjxtʉts nimʉja̱a̱ mejyñbyʉꞌa̱a̱y extʉ nja̱jttʉts ma̱ tuꞌugʉ it diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Oybyʉ Jyikymyejyñꞌa̱a̱, Laseeʉ ka̱jpn wingón.
9Es dyajtʉgooydyʉ tiempʉ kana̱k xʉʉ es kudsʉꞌʉgʉ kots nꞌaknʉjxtʉt mʉt ko wyingoonʉ ja xux poꞌo. Net ja Pa̱a̱blʉ dyajky ja ka̱jxwíjʉn,
10es tꞌanma̱a̱y: —Mʉguꞌugʉty, niꞌigʉ ꞌyaxʉʉgʉty yʉ tiempʉ. Pʉn nꞌaknʉjxʉm, nꞌayoꞌombátʉmʉ net es nyajtʉgoꞌoyʉmʉ net ja barkʉ esʉ tsemy, es extʉ njikyꞌa̱jtʉnꞌa̱jtʉm.
11Per yʉ solda̱a̱dʉ windsʉ́n yʉꞌʉ pyanʉjx éxtʉmʉ wyinma̱ꞌa̱ñ yʉ barkʉ ñiwindsʉ́n es yʉ barkʉ ñigapitank, kyaj ja Pa̱a̱blʉ kya̱jxwíjʉn tmʉdoojʉ.
12Es kom nik oy jatuꞌugʉ ka̱jpn diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Fenise ma̱ ja islʉ, es jap tuꞌugʉ jikymyejyñꞌa̱a̱ madsoo xʉʉ pyʉdsemy, jaꞌagyʉjxm may twinma̱a̱ydyʉ waanʉ oy ko ñʉjxtʉt jap, es jap dyajnáxʉt ja xux poꞌo.
13Ko tyʉga̱jtsy ja poj es myiiñ najeꞌeyʉ yʉ jʉmboj, net ñayꞌanma̱a̱yʉdʉ: —Oy njoꞌomʉm. Ta ñʉjxtʉ ma̱ myʉwingón ja Kretʉ myejyñbya̱ꞌa̱.
14Per ko waanʉ ꞌyijty, net tyʉga̱jtsy ja poj es myiiñ jantsy mʉk tuboj,
15es dyajnejxy ja barkʉ wiink tsoo. Es kom mʉk pyojy, kyajts mba̱a̱t nnʉjxtʉ éxtʉmts nnʉjxa̱ꞌa̱ndʉ. Nétʉts nmatstuttʉ ja barkʉ es ja poj myʉnʉjxʉdʉt madsoo myʉnʉjxa̱ꞌa̱ñʉty.
16Nétʉts nna̱jxtʉ pyʉꞌa̱a̱y ma̱ tuꞌugʉ mutsk islʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Kaudʉ, ma̱ waanʉ poj myooñ. Es jantsy nimʉja̱a̱ nyajtʉjkʉts ma̱ barkʉ ja barkuꞌunk diꞌibʉdsʉ naty tʉ nwoondʉ.
17Kots nyajtʉjkʉdʉ ja barkuꞌunk, nétʉts nwoꞌonda̱ꞌtstʉ ja mʉj barkʉ mʉt kana̱a̱gʉ tejxyñ kʉdiibʉ jyaanwa̱ꞌxʉt. Es ndsʉꞌkʉdʉts ko ñejxy ja barkʉ puꞌujótm ma̱ txʉꞌaty Sirte. Es net nyajjʉna̱jktʉts ja barkʉ wit es yʉ poj yajnejxyʉty dʉꞌʉñʉ.
18Jakumbom kyajpʉ mʉk poj myooñ. Net ja barkʉ tsyemy ñʉgujʉbijptsondáky.
19Es ja myʉdʉgʉk xʉʉ ʉʉdsʉty nyajpʉdsʉʉmdʉ diꞌibʉ mʉdʉ barkʉ tyuꞌuyoꞌoy.
20Kana̱k xʉʉ kyajpʉ xʉʉ ꞌyokꞌyaꞌijxnʉ, es ni mʉdsa̱ꞌa̱, jaꞌa ko ja poj es ja tuu mʉk jyantsywyepy. Nja̱ꞌa̱ydyʉgooydyaayñʉts tʉgekyʉ wiꞌixʉts nnitsoꞌogʉt.
21Es ko jeky ꞌyijnʉ, kyajts nꞌokka̱a̱yñʉdʉ, net ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ: —Mʉguꞌugʉty, tʉʉxyʉp xymyʉdoogúkʉdʉ es kʉdiibʉxyʉp tʉ ndsoꞌonʉm Kretʉ es kyajxyʉp dʉꞌʉn nꞌayoꞌom.
22Per tyam katʉ mjotmayꞌooktʉ, ni pʉ́n kyaꞌoogʉt, oy tya̱dʉ barkʉ wyindʉgóyʉt.
23Pes tsuꞌuy tuꞌugʉ Diosʉ ꞌyanklʉs nꞌijxyʉts,
24es xyꞌanma̱a̱yʉts: “Katʉ mdsʉꞌʉgʉ Pa̱a̱blʉ, mja̱ꞌtʉp ma̱ ja yajkutujkpʉ kopk. Nandʉꞌʉnʉ Diosʉ mayꞌa̱jtʉn mduꞌunxʉ es nidʉgekyʉ diꞌibáty mij mmʉʉdʉty barkoty, kʉdiibʉ pʉ́n ꞌyoogʉt.”
25Pa̱a̱ty mʉguꞌugʉty, jotkujkꞌáttʉ. Ʉj nmʉbejkypyʉts éxtʉm ja Dios jyʉnaꞌañ.
26Per yʉ jikymyejyñ yʉꞌʉ net xyajnʉjxʉm ma̱ tuꞌugʉ islʉ.
27Es ko ꞌyijty majtsk sʉma̱a̱n ma̱ts nduꞌuyoꞌoydyʉ, net koots jápʉdsʉ naty Adriyátikʉ Jikymyejyñóty es ja mʉk poj xyajnejxyʉts ana̱jñ aga̱ꞌa̱ñ. Es tsuꞌpʉn yʉ marineerʉty wyinma̱a̱ydyʉ ko tpa̱a̱da̱ꞌa̱ndʉ nax.
28Net tkijxtʉ nʉꞌʉnʉn kyʉ́kʉty ja jikymyejyñ, es tꞌijxtʉ ko jeꞌeyʉ iꞌpx ma̱jmókx tuꞌuk metrʉ. Es waanʉ nꞌaknʉjxtʉts, net tkijxkojkpʉ jatʉgok. Jeꞌeyʉ iꞌpx jʉxtujk metrʉ.
29Es tsyʉꞌkʉdʉ ko nʉjx kyotʉ ma̱ jamʉ tsa̱a̱ nʉjoty. Net dyajjʉna̱jktʉ taxkʉ pujxn ajoꞌkn ʉxkʉꞌp tsoo es tꞌawixtʉ jotmaymyʉʉt wiꞌix xyʉʉñʉt.
30Es ja marineerʉty twinma̱a̱ydyʉ, net dyajjʉna̱jktʉ ja barkuꞌunk es kyaꞌaga̱ꞌa̱ndʉ. Nʉgoobʉ jyʉnandʉ ko dyajjʉnaka̱ꞌa̱ndʉ pujxn ajoꞌkn ma̱ barkʉ kopk.
31Es ja Pa̱a̱blʉ tꞌawa̱ꞌa̱nʉdʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n es yʉ syolda̱a̱dʉtʉjk, es tꞌanma̱a̱y: —Pʉnʉ tya̱a̱dʉ kyaj wyʉꞌʉmdʉ barkoty, kyaj ndsókʉm.
32Net ja solda̱a̱dʉtʉjk ttsujktujktʉ ja barkuꞌungʉ tyejxyñ es dyajkuna̱jxtʉ mejyñóty.
33Es kajamóñʉmʉ Pa̱a̱blʉ tꞌanma̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ: —Tyam majtsk sʉma̱a̱n miidsʉty kyaj mma̱ꞌa̱dʉ es kyaj mgaydyʉ.
34Tyam nmʉnuꞌxtáktʉp es mgáydyʉt oynʉꞌʉnʉn es xymyʉdátʉt ja mʉja̱a̱ es mꞌakjikyꞌáttʉt. Ni tuꞌuk pʉ́n kyaꞌooga̱ꞌa̱ñ.
35Es ko dʉꞌʉn ja Pa̱a̱blʉ jyʉnáñ, ta tkoneꞌky tuꞌugʉ tsa̱jkaaky, es tja̱ꞌa̱ygyʉdáky ja Dios ma̱ ꞌyittʉ nidʉgekyʉ. Net dyajwaꞌxy ja tsa̱jkaaky es kyaay.
36Net nidʉgekyʉ jyotkujkʉdyaaydyʉ es kyaaydyʉ nandʉꞌʉn.
37Jaꞌa naty ʉʉdsʉty nidʉgekyʉ majtsk mʉgoꞌpx jatʉgʉꞌpx ma̱jmókx tuꞌuk.
38Es ko kyaaydyaaydyʉ, net tkujʉbijpna̱jxta̱a̱ydyʉ yʉ triigʉ mejyñóty es ja barkʉ waanʉ tyoꞌtykyʉt.
39Ko xyʉʉñʉ yʉ marineerʉty kyaj tꞌixyꞌattʉ ja nax, per tꞌijxtʉ tuꞌugʉ puꞌu jot es jyʉnandʉ pʉn mba̱a̱t ñejxy ja barkʉ jam.
40Es tmʉdsujkʉdyaaydyʉ ja tejxyñ diꞌibʉ wyiintꞌa̱jtypy ja pujxn ajoꞌkn, es wyʉꞌʉmda̱a̱y jap mejyñóty. Es dyajꞌyuungʉdʉ ja kepy diꞌibʉ ja barkʉ tuꞌumooyʉp. Net tpʉjtákʉ jatʉgok ja barkʉ wyit es ja poj pyudʉ́kʉdʉt ñʉjxʉt ma̱ puꞌu ñipety.
41Ja barkʉ oj ñejxy. Esʉ net ja barkʉ kyopk tya̱ꞌtspejky puꞌujótm es kyaj mba̱a̱t ñakyyiꞌxy, es ja jikymyejyñ myʉjwojppéty jam barkʉ ʉxꞌam es tsya̱ꞌpxtsoꞌoñ ja barkʉ.
42Net ja solda̱a̱dʉtʉjk tjayaꞌoogándʉ nidʉgekyʉ tsimyjyaꞌay kʉdiibʉ kyaꞌagʉt nʉgʉyaapy.
43Per ja solda̱a̱dʉ windsʉ́n yʉꞌʉ yajtsoꞌogaampy ja Pa̱a̱blʉ es kyaj dyajky yʉ kutujkʉn es ja syolda̱a̱dʉtʉjk dyaꞌoogʉt ja ja̱ꞌa̱y. Net dyajkutijky diꞌibʉ jyajtypy ñʉʉwoonʉt es ñʉjxʉt jawyiin es tpa̱a̱dʉt ja nax.
44Diꞌibʉ kyaj tjattʉ ñʉʉwoonʉt, ta tma̱jtstʉ ta̱a̱blʉ pedazʉ diꞌibʉ ja barkʉ tʉ tyuktʉjʉdyaꞌay, es dʉꞌʉn pyʉdsʉʉmda̱a̱ydyʉ nidʉgekyʉ jikymyejyñóty, es jya̱jttʉ ma̱ nax.