Text copied!
CopyCompare
Ja jembyʉ kajxy'átypyʉ mʉdʉ Jesukristʉkyʉjxm: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el mixe de Juquila - APOSTɄLɄTY

APOSTɄLɄTY 21

Help us?
Click on verse(s) to share them!
1Es ko nmastutta̱a̱yʉts ja nmʉguꞌuktʉjkʉts, ndʉjkʉts barkoty, es ja barkʉ ñejxy tʉyʉ es jyaꞌty ma̱ ja Kos ka̱jpn, es jakumbom nnejxyʉts Roodʉs. Nétʉts jap ndsoꞌondʉ esʉts nnʉjxtʉ Pátarʉ.
2Jap Pátarʉ mbáttʉts tuꞌugʉ barkʉ diꞌibʉ nʉjxp Fenisyʉ, es ndʉjkʉdʉts es oj nnʉjxtʉts.
3Na̱jxtʉts aga̱ꞌa̱ñdsyoo ma̱ Tsyipre es oj nnʉjxtʉts extʉ Siryʉ. Esʉ kapitangʉ byarkʉ, yʉꞌʉ myʉnejxypy ja tsemy Tirʉ, pa̱a̱ty ja barkʉ oj ñejxy jap.
4Jap nbáttʉts diꞌibʉ myʉbʉjktʉ ja Jesús, es nꞌijttʉts jʉxtujk xʉʉ mʉt yʉꞌʉjʉty, es yʉꞌʉjʉty Espíritʉ Santʉkyʉjxm tꞌanma̱a̱ydyʉ kʉdiibʉ Pa̱a̱blʉ ñʉjxʉt Jerusalén.
5Es ko ñajxy jʉxtujk xʉʉ, net ndsoꞌondʉts. Es nidʉgekyʉ nmʉguꞌuktʉjkʉts oj xyñaswówʉdʉts, yedyʉjk toxytyʉjkʉty es mʉt ja ʉna̱ꞌkuꞌungʉty, es ñʉjxta̱a̱ydyʉ ka̱jpnbʉꞌám jam puꞌujótm, es nnaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉdʉts es nga̱jxtáktʉts.
6Nétʉts nnayjyʉga̱jxʉdʉ es nnaymyʉnánʉdʉts es ʉʉdsʉty nnʉjxtʉts barkoty, es yʉꞌʉjʉty jyʉmbijnʉdʉ ma̱ tyʉjk.
7Nyajkugʉjxʉdʉts ja nvya̱jʉ ma̱ jikymyejyñ Tirʉ es extʉ Tolemaydyʉ. Es jap nga̱jxpoꞌxtʉts yʉ nmʉguꞌuktʉjkʉts es nwʉꞌʉmdʉts mʉt yʉꞌʉjʉty tuk xʉʉ.
8Es jakumbomʉ Pa̱a̱blʉ es ʉʉdsʉty diꞌibʉts mʉt yʉꞌʉ ndsoꞌondʉ, nja̱jttʉts ma̱ Sesareeʉ ka̱jpn. Es nnʉjxtʉts ma̱ Felipʉ diꞌibʉ Jesús ja ꞌyayuk kya̱jxwa̱ꞌxʉp. Tadʉ Felipʉ yʉꞌʉ tuꞌuk diꞌibʉ ma̱ yʉ nijʉxtujkpʉ yedyʉjk winꞌijxʉdʉ diꞌibʉ myʉbʉjktʉp ja Jesús, es yʉꞌʉjʉty tpudʉ́kʉt ja kuꞌekytyoꞌoxyʉty diꞌibʉty ayoodʉp. Es jap nwʉꞌʉmdʉts mʉt ja Felipʉ.
9Ja Felipʉ japʉ ñʉʉx nima̱jtáxk diꞌibʉ kyaj tʉ pyʉktʉ es diꞌibʉ ijttʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ.
10Ko jap nꞌijttʉts waanʉ jeky, net jyajty tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Agaabʉ, diꞌibʉ tsoꞌomp Judeeʉ.
11Ta oj xyñimíñʉts es twijtseꞌky ja pyoꞌowʉʉnʉ Pa̱a̱blʉ, es ñaydyukkʉwʉꞌʉn ñaydyuktekywyʉꞌʉnʉ, es jyʉnáñ: —Yʉ Espíritʉ Santʉ dʉꞌʉn jyʉnaꞌañ: “Jap Jerusalén yʉ israelítʉty dʉꞌʉn tkʉwʉʉnʉt yʉ tadʉ poꞌowʉʉnʉ ñiwindsʉ́n es tkʉyákʉt mʉt ja romanʉ ja̱ꞌa̱y.”
12Kots nmʉdoodʉ tya̱a̱dʉ es mʉt ja Sesareeʉ ja̱ꞌa̱y, nétʉts nmʉnuꞌxtáktʉ Pa̱a̱blʉ kʉdiibʉ ñʉjxʉt Jerusalén.
13Perʉ Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: —¿Ti ko mjʉꞌʉy mya̱ꞌa̱xtʉ? ¿Tits ko miits xyajjotmayꞌooktʉ? Nayjya̱ꞌa̱bʉts kyaj jeꞌeyʉ nyajkʉtsúm nyajtekytsyúmʉt, extʉ nayjya̱ꞌa̱bʉts es nguꞌoogʉdʉts ja Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús jam Jerusalén.
14Kom kyajʉ Pa̱a̱blʉ wyinma̱a̱ydyʉgatsáñ, nétʉts njʉnandʉ: —Waꞌan yajtúñ éxtʉmʉ Nindsʉnꞌa̱jtʉm Jesús ttseky.
15Net nnayjyʉjpꞌijxʉdʉts es oj nnʉjxtʉts Jerusalén.
16Es xyjamyʉda̱jttʉts nijaꞌajʉty ja Sesareeʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉbʉjktʉ Jesús, es xymyʉnʉjxtʉ ma̱ ja tyʉjkʉ Mnasón, tuꞌugʉ yedyʉjk diꞌibʉ tsoꞌomp Tsyipre es jeky tʉ ꞌyijnʉ tmʉbeky ja Jesús, es yʉꞌʉts xymyoꞌoyándʉp ja ja̱jttákn jap Jerusalén.
17Kots nja̱jttʉ Jerusalén, nétʉdsʉ nmʉguꞌuktʉjkʉts xyꞌaxá̱jʉdʉ jantsy yajxón.
18Jakumbom nnʉjxtʉts mʉt ja Pa̱a̱blʉ nguꞌixtʉ yʉ Santya̱ꞌa̱gʉ, es tamʉ naty mayʉ mʉjja̱ꞌa̱ydyʉjk diꞌibáty ja Jesús myʉbʉjktʉp.

19Net ja Pa̱a̱blʉ tka̱jxpoꞌxta̱a̱y, es tmʉmadyakta̱a̱y ti ja Dios tʉ ttuñ Pa̱a̱blʉkyʉjxm ma̱ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty.
20Ko tmʉdoodʉ tya̱dʉ ayuk, net tꞌawda̱jttʉ Dios es ꞌyanma̱a̱yʉdʉ Pa̱a̱blʉ: —Weenʉ, mʉguꞌuk. Tʉ xyꞌixy ko kana̱k mil yʉ israelítʉty tʉ tmʉbeky yʉ Jesús es nidʉgekyʉ yʉꞌʉjʉty tpanʉjxtʉ ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn,
21es tʉ jyʉnaꞌañ ja ja̱ꞌa̱y ko mij myaꞌʉxpeky mʉt nidʉgekyʉ israelítʉty diꞌibʉ tsʉna̱a̱ydyʉp ma̱ ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty, es kyaj tpanʉjxʉt ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn es kyaj yajtsúkʉt yʉ ꞌyuꞌungʉty waanʉ ma̱ ja yedyʉjkꞌa̱jtʉn, es nan kyaj tpanʉjxʉt diꞌibʉ jaayʉm nduꞌunʉm.
22¿Ti nduꞌunʉm? Ñijáwʉdʉbʉ net yʉ ja̱ꞌa̱y ko tʉ mja̱ꞌty.
23Nik oy ko dʉꞌʉn xytyúnʉt. Tya̱a̱ nima̱jtáxkʉ yedyʉjk diꞌibʉ pyadunaampy yʉ wa̱ndakʉn.
24Nʉjx mʉʉt es mnayyajwa̱ꞌa̱dsʉdʉt mʉt yʉꞌʉjʉty, es mij mgujúyʉbʉ tadʉ gastʉ tʉgekyʉ. Es ko ñáxʉdʉ tadʉ wa̱ndakʉn, net yʉ mwa̱a̱y xykyaaptʉt mʉt yʉꞌʉjʉty es net nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱y tmʉwinma̱ꞌa̱ñbya̱a̱dʉt ko kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty éxtʉm tʉ jyʉnaꞌañ mʉt mij, es ko mij nandʉꞌʉn oy xypyanejxy yʉ Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn.
25Es mʉt diꞌibʉ kyaj ꞌyisraelítʉty es tmʉbʉktʉ Jesús, tʉ nja̱ꞌa̱yʉm wiꞌix nga̱jxmujkʉm ko kyaj tjʉꞌxtʉt yʉ tsuꞌutsy diꞌibʉ tʉ yajtukwindsʉꞌʉgʉ agojwinnáx, kyaj tjʉꞌxtʉt ja neꞌpyñ o tsuꞌutsy diꞌibʉ kyaj wa̱ꞌa̱ts tʉ wyinda̱jxta̱ꞌa̱y, es nandʉꞌʉn kyaj myʉꞌindúndʉt.
26Net ja Pa̱a̱blʉ tmʉnejxy ja ma̱jtáxkpʉ yedyʉjk, es jakumbom ñayyajwátsʉdʉ nidʉgekyʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ jyajty ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk es tꞌawánʉt ja teetytyʉjk na̱ꞌa̱ dyajjʉjpkʉ́xʉt ja wa̱ndakʉn es na̱ꞌa̱ dyajmínʉt ja windsʉꞌkʉn.
27Ma̱ kyajnʉm kyexy ja jʉxtujk xʉʉbʉ wa̱ndakʉn, nijaꞌajʉty yʉ israelítʉty diꞌibʉ tsoꞌomp ma̱ Asyʉ ñax, tꞌijxtʉ ja Pa̱a̱blʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk tʉja̱ꞌa̱ es ma̱ yʉꞌʉyʉty ja israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉty mba̱a̱t tyʉ́kʉdʉ. Net niꞌigʉ yax jyojktʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty, es tma̱jtstʉ Pa̱a̱blʉ,
28es mʉk tmʉga̱jxtʉ ja ja̱ꞌa̱yʉty: —¡Miits israelitʉ mʉguꞌugʉty, pudʉjkʉgʉts! Tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn ja yedyʉjk diꞌibʉ jʉdijtp oytyim diꞌibʉ ka̱jpnʉty, es ttukꞌʉxpeky tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ es kyaj twindsʉꞌʉgʉdʉ nmʉgunaxꞌa̱jt nmʉguga̱jpnꞌa̱jtʉm, ni ja Moisesʉ ꞌyanaꞌamʉn es ni yʉ nmʉj tsa̱jptʉjkꞌa̱jtʉm. Es nandʉꞌʉn tʉ tmʉdʉkʉ ma̱ tya̱dʉ mʉj tsa̱jptʉjk ja grieegʉ ja̱ꞌa̱yʉty, es dʉꞌʉn kyaj tmʉjꞌíxyʉ tya̱dʉ wa̱ꞌa̱ts luga̱a̱r.
29Dʉꞌʉn jyʉnaꞌañʉ tya̱dʉ israelítʉty ko tʉ tꞌixy ma̱ Jerusalén ka̱jpn yʉ Pa̱a̱blʉ mʉt ja Trófimʉ diꞌibʉ Éfesʉ kuga̱jpn. Pa̱a̱ty jyʉnandʉ ko Pa̱a̱blʉ tʉ tmʉdʉkʉ ma̱ mʉj tsa̱jptʉjk tʉja̱ꞌa̱ yʉ Trófimʉ diꞌibʉ grieegʉ ja̱ꞌa̱y.
30Tʉgekyʉ ka̱jpn tnijawʉyandʉ ti tuun ja̱jtʉp, es ja ja̱ꞌa̱y myiiñ pʉyeꞌegyʉ. Net tma̱jtstʉ Pa̱a̱blʉ es pawitsy pajʉdoty dyajpʉdsʉʉmdʉ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, es netyʉ dyaꞌꞌadujkta̱a̱ydyʉ ja mʉj tsa̱jptʉjkꞌa̱a̱.
31Tamʉ naty tim yaꞌoogánʉdʉ ja Pa̱a̱blʉ ko oj yaꞌꞌawanʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ko nidʉgekyʉ Jerusalén ja̱ꞌa̱y ya̱ꞌa̱x jyoktʉ.
32Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk dyajnaymyujkʉ ja syolda̱a̱dʉtʉjk es ja solda̱a̱dʉ windsʉ́nʉty, es jya̱jttʉ pʉyeꞌegyʉ ma̱ mayjyaꞌayʉty. Es ko ja ja̱ꞌa̱yʉty tꞌijxtʉ ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk mʉt ja syolda̱a̱dʉtʉjk, net ja Pa̱a̱blʉ tnasma̱jtsʉdʉ es kyaj tnakywyojptʉ.
33Net ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tnimiiñ ja Pa̱a̱blʉ es tma̱jtsy. Ta dyajnejxy kʉwʉʉñ mʉt majtskʉ kadenʉ. Es ko waanʉ ꞌyijty, net dyajtʉʉy ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk: —¿Mbʉ́n mijts, es ti tʉ xytyuñ?
34Perʉ ja̱ꞌa̱yʉty yaxkaktʉ wiingátyʉty éxtʉm kyaj mba̱a̱t yʉ solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmʉdoogúkʉ diꞌibʉ dʉn tʉyꞌa̱jtʉn. Es net ja Pa̱a̱blʉ yajmʉnejxy ma̱ kwartel.
35Ko jyajty ma̱ ja kwartelʉ ꞌyeskaleerʉ, net ja solda̱a̱dʉtʉjk kyʉyʉꞌkʉ es yajmʉnejxy ja Pa̱a̱blʉ,
36jaꞌa ko pyamíñʉty ja mayjyaꞌay pyayaꞌaxy pyajékyʉty: —¡Yaꞌooktʉ!

37Es ko Pa̱a̱blʉ dyajtʉkʉyándʉ ma̱ kwartel, net tꞌanma̱a̱y ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk diꞌibʉ ijtp ma̱ ja batayonk: —¿Tits mba̱a̱t nnigajxy? Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk ꞌyadsooy: —¿Mij mja̱jtypy mga̱jxʉt grieegʉ?
38¿Tii mij kyaj mꞌejiptʉja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tʉʉyʉp mʉt tsyiptuuñ yʉ yajkutujkpʉ es dyajpʉdseemy ma̱ mʉj ittum taxk mil yʉ yajja̱ꞌa̱yꞌoꞌkpʉty?
39Net ja Pa̱a̱blʉ ꞌyadsooy: —¡Kyaj! Israelitʉ ja̱ꞌa̱yʉts ʉj, jápʉts nguga̱jpnʉty Tarsʉ, diꞌibʉ ijtp mʉj ma̱ Silisyʉ ñax, romanʉ ja̱ꞌa̱yʉts ʉj. Tunʉ mayꞌa̱jtʉn, meegyʉts ja tiempʉ esʉts ja ja̱ꞌa̱y nmʉga̱jxʉt.
40Es ja solda̱a̱dʉ windsʉngopk tmooy ja tiempʉ. Netʉ Pa̱a̱blʉ tyʉna̱a̱yeꞌky ma̱ ja eskaleerʉ es ja kyʉꞌʉ ttukꞌijxy ja ja̱ꞌa̱y es ꞌyamóndʉt. Es ko ꞌyamoonda̱a̱ydyʉ ja ja̱ꞌa̱y, net oj tmʉgajxy mʉt ja ebreeʉ ayuk, es tꞌanma̱a̱y: