1⸤Yambuma numanu munjuli ulu akili aima olandupa akiliinga⸥ eni yambuma taki-taki tondulu munduku numanu monjuku molai. Mini Kake Tiliele-ni tondulu we silimúma ‘Aima liamiliya!’ niku numanu kimbu-siku molangiko. Tondulu kanumanga tondulu te olandupa ‘Aima liamili.’ niku piliingí akili Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma piliiku yambuma niku singí ulele.
2Aku nikereliinga pulele i-sipa mele: ⸤Eni piliilimili,⸥ yambu te-ni ⸤yambuma kepe⸥ yu kepe naa piliilimili bo-ung te we walu-sipa lepa ung te nilimú kene yu-ni ung nilimúma yambumandu naa nilimú; yu-ni nilimú ungma piliilimili yambuma-ni kepe kapula naa piliingéliinga yu Pulu Yili-kene mindi nilimú kanili. ⸤Pulu Yili-nga⸥ Minéle-ni ‘Yu aku-sipa ung te nipili.’ nilimáliinga yu kene, yu-ni walu-sipa nilimú ungma piliilimili yambuma kene, enini ung-pulele naa piliilimili, ung-pulu akili mo topa pelemú, Pulu Yili-ni mindi piliilimú
3akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yambale-ni yambumandu sumbi-siku piliingí ungma nilimú akiliinga yu-ni nilimú ungele-ni yambuma liipa tapunjupa ‘ ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili ulele kamu olandupa tondulu munduku piliangi.’ nimba, ‘Enini ulu kaíma teangi.’ nimba, ‘Enini buni te pemba kene eninga numanuma tondulu pupili molangi.’ nimba, liipa tapunjilimú.
4Yambu te-ni bo-ung naa piliilimú te walu-sipa nilimú kene yunu-ni yunga numanale mindi ‘tondulu pupili.’ nilimú; akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú ung akili-ni Krais-nga talapena sukundu molemele yambuma pali liipa tapunjupa ‘numanu tondulu pupili.’ nilimú.
5‘Eni pali bo-ung lupa-lupama walu-siku lelkemelanje kaí.’ nimbu piliiker. ‘Leangi.’ nimbu piliiker akiliinga-pe na-ni ‘Teangi.’ olandupa nimbu piliiker mele i-sipa: ‘Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma piliiku yambuma niku singí kene aima kapula.’ nimbu piliiker. Yambu te-ni ung te-lupa walu-sipa lepa yambuma mani simba kene Krais-nga talapena sukundu máku toku molemele yambuma yu-ni mola yambu te-ni ‘Yambuma ungeliinga pulele piliiku kene numanu tondulu pupili molangi.’ nimba ung kanili topele topa yandu yambuma nimba naa símu lem Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma piliiku yambuma niku silimele ulu akili olandupa, bo-ung lupama walu-siku leku yambuma piliangi topele toku naa niku silimele ulele mandupa.
6Angmene, ili piliai! Na eni molemelena ombu kene, bo-ung naa piliilimili te lepuliinga ung nimbu silkanje aku telkale-ni eni manda liipu tapunjulkaye? Eni liipu tapunjumbundu Pulu Yili-ni na liipa ora simba mele eni liipu ora simbu mola Pulu Yili-nga ung marenga ung-puluma eni nimbu simbu mola Pulu Yili-ni “Ninjui.” nimba, nimba simba ung te piliipu kene eni nimbu simbu mola eni ung mare mani simbu. ⸤‘Eni numanu tondulu pupili liipu tapunjambu.’ nimbu kene bo-ung naa piliilimili te lepuliinga eni mani naa silka.⸥
7⸤I-sipa mele:⸥ We lepa mo naa tuli méle mare kepe ung silimelema-ni ung nilimele kene yambuma-ni ung-pulele nambi-siku piliilkimiláye? Kulap-mingi mola gita mola aku-sili mélema ung silimele kene méle akuma-ni ungma sumbi-siku naa nilkimelanje yambuma-ni ung akumanga bima kepe ung-puluma kepe lupa-lupa nambi-siku apuruku piliilkimilaye? ⸤Kapula naa piliilkimilá.⸥
8Mola ‘Máku toku ele teangi.’ niku kene bikull mimi-siku ung naa silkimelanje nambi-siku ungele piliiku kene ele tingíndu máku tolkemelaye? Manda mólu-ko.
9Eni kepe aku-sipako. Eni kerina ungele sumbi-siku naa niku, bo-ung naa piliilimili te leku yambuma mani singí kene penga yambuma-ni nambi-siku ung kanuma piliingíye? Aku-sikunu telláliinga nu-ni nunu tenga molku kene niní ungele yambuma liipa tapunjulka mele naa tellu. Ungele aima we mindi nillu.
10⸤Akiliinga ung te i nikerko:⸥ ‘Ya ma-koleana bo-ung lupa-lupa pulele sika lelemele akiliinga-pe te naa piliiku ung-pulele naa pípili walu-siku lelemele ung te mólu.’ nimbu piliiker.
11Akiliinga, yambu te-ni ung te lepa kene ung te nimbáma na naa piliimbu kanupa kene ‘Yu kolea tenga-lupa yi te.’ nimba piliimba. Na-ni kepe yunga nimbá ungele naa piliipu kene ‘Yu yi te-lupa lem.’ nimbu piliimbu.
12⸤Eni naa piliilimili bo-ung lupa-lupa lelemele kene⸥ eni kepe aku-siku telemeleko. Pulu Yili-nga Minéle-ni we silimú tonduluma ‘aima liamiliya.’ niku piliilimili-na ‘Krais-nga talapena molemele yambuma yunga ungma sumbi-siku piliiku liiku numanu tondulu pupili mulungí mele liipa tapunjumba tonduluma liipu kene kongun teamili.’ niai.
13Akiliinga, ⸤‘Na tondulu te liimbáliinga Krais-nga yambuma numanu tondulu pupili liipu tapunjambu.’ nimba kene⸥ yambu te-ni ‘Bo-ung te naa piliilimulu te walu-sipu lepu yambuma ung te niambu.’ nimba kene Pulu Yili mawa tepa kene ‘Ung nimbále topele topu yambuma nimbu simbu tondulale na si.’ nipili.
14Na-ni Pulu Yili-kene popu topu ung nimbúndu bo-ung naa piliiliu te walu-sipu lindu lem nanga minéle-ni yu-kene ung niliu akiliinga-pe nanga numanale ulu te naa tepa we pelemú.
15Aku lem na nambulka teambuye? ⸤Na-ni i-sipu tembu.⸥ Nanga minéle-ni ⸤bo-ung naa piliiliu te walu-sipu lepu⸥ Pulu Yili-kene sika popu topu ung nimbú akiliinga-pe numanale-ni kepe ⸤bo-ung piliiliále lepu⸥ Pulu Yili-kene ung nimbúko; minéle-ni sika ⸤bo-ung naa piliiliu te-ni⸥ konana te nimbú akiliinga-pe numanale-ni kepe ⸤bo-ung piliiliále-ni⸥ konana nimbúko.
16Eni eninga minima-ni ⸤bo-ung naa piliilimilima-ni⸥ Pulu Yili kape níngi lem máku toku molemele yambumanga yambu te nu-ni niní ungele-ni Pulu Yili-kene “Angke” niní mele sumbi-sipa naa piliipa kene nambi-sipa “Aku nikinu mele tipili.” nimbáye? ⸤Manda naa nimbá.⸥
17Eni Pulu Yili-kene “Angke” ningí mele sika mimi-siku ningí akiliinga-pe ung ningíma-ni yambu kanili ‘Numanu tondulu pupili.’ nimba liipa tapunjumba ulu te naa temba.
18Na bo-ung naa piliiliu ungma walu-sipu lepu wale pulele ung niliu, eni bo-ung naa piliilimili ungma walu-siku leku wale koltale mele ung nilimele akiliinga na-ni Pulu Yili-kene “Angke” niliu.
19Akiliinga-pe ‘Krais-nga talapena-yambuma na-kene wasie máku topu molemulu kene yambuma-ni sumbi-siku piliingí ungma aima gar sipu nimbu simbu kene aima kaí. Bo-ung naa piliilimili te walu-sipu lepu yambuma ung aima sulu-tepu nimbu simbu kene aima kis.’ nimbu piliiker.
20Angmene, kangambula kelúma-ni numanuna piliilimili mele eni aku-siku naa piliangi. Kangambula-pamema walu-siku molku ulu-kisma piliiku kuni naa teku teku molemele mele mindi eni aku-siku kangambula-pame mele molai. Akiliinga-pe eni yambu-yumanga numanu pelemú-na numanuna piliilimili mele eninga numanu aku-sipa pípili piliiku molai.
21⸤Bo-ung naa piliilimilima lelemeláliinga⸥ Pulu Yili-nga Ung-Manima Molemú Bukna ung te molemú akili i-sipa: ‘Auliele-ni nimba mele: “‘Yambu imandu ung te niambu.’ nimbu kene ‘Yi mare bo-ung lupa lingí yima-ni ninjangi.’ nimbú. Kolea-lupa yambu marendu “I-siku ninjai!” nimbu ung nimbu simbu kene piliiku kene yambu ima niku singí akiliinga-pe yambu kanuma-ni nanga ungele niku sinjingí kene kepe nanga ungele naa piliiku liiku bulu singí.” nirim.’ mele bukna molemú.
22Akiliinga, bo-ung naa piliilimili lupa-lupama walu-siku lelemele ulu-tondulu akili-ni eninga mákuna molemele yambu mare ‘Sika’ niku naa piliiku yunga yambu naa molemeláliinga Pulu Yili-ni mindili simba yambuma enini liipa ora silimú. Akiliinga-pe Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba silimúma piliiku yambuma niku silimele ungma-ni eninga mákuna molemele yambu yunga yambu molemelema liipa ora silimú. Ung kanuma-ni ‘Sika’ niku naa piliiku Pulu Yili-nga yambuma naa molemele yambuma naa liipa ora silimú.
23Aku lem Krais-nga talapena-yambuma pali máku toku molku kene, yambuma-ni pali ung ningíndu bo-ung lupa-lupa naa piliilimili ungma walu-siku leku molangi Pulu Yili-nga ungele mimi-siku naa piliilimili yambu mare mola Pulu Yili-nga ungele ‘Sika’ niku naa piliilimili yambu mare sukundu oku bo-ung lupama leku ung niku singíma pilííngi lem ‘Enini Krais-nga yambuma numanu naa pepa kelep tuli yambuma molemele.’ niku naa piliingíye? ⸤Aku-siku niku piliingí⸥
24akiliinga-pe Pulu Yili-ni ung mare nimba silimúma eni pali piliiku ⸤anju-yandu⸥ mákuna yambuma niku siku molangi ‘Sika’ niku naa piliilimili yambu mare mola Pulu Yili-nga ungele mimi-siku naa piliilimili yambu mare oku pilííngi lem eni niku singí ungma-ni yambu kanuma enini yambu kísima molemele mele liipa ora sipa, enini ‘Oliu ulu-pulu-kis tili yambuma lam.’ niku piliiku,
25enini sika numanuna mo topa pípili molemele mele ⸤ui naa piliilimili⸥ akili mokeringa lembaliinga molemele mele sumbi-siku piliingí. Kanu-kene enini ⸤ulu telemelema piliiku kis piliiku kene⸥ tamalu peku Pulu Yili popu toku bi paka tonjuku kene niku mele: “Pulu Yili eni ⸤Krais-nga yambuma⸥-kene sika wasie molemú.” ningí.
26Angmene, aku lem, eni máku toku molku kene nambi teangi niambuye? Eni ⸤Pulu Yili popu toku kape niku ung piliingíndu⸥ máku toku molku kene eni lupa-lupa ulu mare pemba. Yambu te konana nimba, yambu te ung-mani te sipa, yambu te Pulu Yili-ni yu ung-pulu te nimba silimále yambuma nimba sipa, yambu te bo-ung naa piliilimili ung te walu-sipa lepa kene eni ung te nimba sipa, yambu te ung kanili nimbá mele ⸤Mini Kake Tiliele-ni yunga numanuna nimba simba mele piliipa kene⸥ topele topa eni nimba sipa, eni aku-siku teku mulungí. Ulu tingí akuma ‘Krais-nga talapena-yambuma numanu tondulu pupili molangi.’ niku tingí. ⸤We naa tingí.⸥
27Yambu mare-ni bo-ung naa piliilimili ungma leku ung mare walu-siku ningíndu yambu tale mindi niangli. Mola yambu yupuku ung mare walu-siku níngi lem mandanje. Angere mola angere te-guli aima mólu. Enini ungma ningíndu walsekale naa niku, lupa-lupa niangi. Ningí kene ⸤enini ningí mele Mini Kake Tiliele-ni yambu tenga numanuna molupa kene nimba simba kene piliipa kene⸥ yambu kanili-ni eninga ungma topele topa yambuma yandu nimba sipili.
28Yambu te-ni bo-ung lupa te walu-sipa nimbá ungele topele topa yambuma nimba simba yambu te naa mulúm lem Krais-nga yambuma máku toku mulungína ung te naa nipili. ‘Pulu Yili kene olsu piliambili.’ nimba ung akili nipili.
29Pulu Yili-ni “Ninjai!” nimba ung nimba simbama yambu tale mola yupuku-ni piliiku kene yandu niku sangi. Ung kanuma yambuma niku singí kene we mulungíma-ni mimi-siku piliiku ‘Sika Pulu Yili-nga ung te mola we nikimilinje?’ niku piliiku apuruku konjangi.
30⸤Yambu te aku-sipa ung te piliipa kene yambuma nimba sipa angiliipili⸥ Pulu Yili-ni ⸤mákuna molumba⸥ yambu te ung te nimba símu lem ui ung nimba sipa angiliimba yambalendu ⸤“Na ung te numanale-ni piliikerele niambu.” nimbá kene⸥ ui nimba sipa angiliimba yambale mania mulupili, ⸤“Te niambu.” nimbá yambale ola angiliipa kene Pulu Yili-ni yu ung nimba simbale yambuma nimba sipili.⸥ Pulu Yili-ni eni tilu-tilu nimba “Ninjui.” nimba, nimba simba kene piliiku kene yambuma niku singíndu ‘Ung nimbu simulú akuma-ni yambuma Pulu Yili-nga ungma sumbi-siku piliiku liiku, numanu tondulu pupili molangi.’ niku kene lupa-lupa kapula niku singéliinga liiku tere leku niku siku naa angiliangi.
32Pulu Yili-ni ung mare nimba silimúma piliiku yambuma niku silimele yambuma eninga kerima kapula nokolemele ⸤akiliinga eninga ung ningí enama wendu ombá kene ung piliingíma yambuma niku singí. Ena te naa lemba kene ‘We molupu ung piliikerele naa niambu.’ niku manda we mulungíko.⸥
33Aku nikereliinga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni ⸤yunga talapena-yambuma⸥ ‘Numanu lupa-lupa pípili teku bemba siku molangi.’ nimba ⸤tonduluma silimú⸥ yili naa molemú. Yu ‘Yambuma numanu tiluna pupili táka-niku kapula-kapula molangi.’ nilimú yili molemú. ⸤Tonduluma silimú akili ‘Yambuma liiku tapunjangi.’ nimba silimú.⸥ Koleamanga pali Krais-nga talapena sukundu ⸤Pulu Yili-nga⸥ yambu kake tílima máku toku molku kene ⸤aku-siku⸥ telemele.
34⸤Mákumanga ulu te wasie telemele mele enini tingí mele i-sipako:⸥ Krais-nga talapena-yambuma máku toku mulungína ambuma-ni ung naa niangi. Ung-mani te-ni ‘⸤Mákuna⸥ ambuma-ni ung naa niangi.’ nilimú kanili. ⸤Pulu Yili-nga⸥ ung-mani te-ni ‘Ambuma liiku ai-siku molai.’ nimba pelemú mele piliiku kene ambuma-ni mákuna ‘Yambuma nokamili.’ niku naa molku, liiku ai-siku molai.
35Ambuma enini ung marenga mola ulu marenga puluma ⸤naa piliiku kene⸥ ‘piliamili.’ niku kene enini lku-koleandu puku kene eninga yima walsiku piliangi. Mákuna sukundu ambu te-ni ung te nim lem aima kapula naa temba. Aku-sipa tembaliinga yu-ni yunu tepa pipili konjumba.
36⸤Nambi-timuye?⸥ ‘Oliuliu Pulu Yili-nga ungele ui-pulu-pulu piliipu kene yambuma nimbu sirimulaliinga ⸤oliuliu ung kaniliinga pulele piliipu kene ‘Teamili.’ nimbu piliilimulu mele manda temulú⸥.’ niku piliikimiliye? Mola ‘Pulu Yili-nga ungele oliunga koleana mindi urum-na oliuliu mindi piliipu liirimulu.’ niku piliikimiliye?
37Eninga yambu te yu ‘Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipu yambuma nimbu siliu yambale moliu.’ nimba pilíímu lem, mola yu ‘Mini Kake Tiliele-ni na yambuma liipu tapunjumbu tondulu te sirim-na tondulu akili na-kene pípili moliu.’ nimba pilíímu lem, na-ni ya pepá topu sikereliinga ungma “Sika Auliele-ni “Teai.” nirim ungma pepána tokum.” nimba, nimba sipili.
38Mola aku-sili yambu te-ni ya “Teai.” niker mele naa tepa ⸤“Pepá tokur ungma Auliele-nga ung-manima.” naa nimba,⸥ mundupa kilímu lem yu kepe ⸤“Auliele-nga ung te piliikerele niambu.” nimbá kene⸥ yu munduku kelku yunga ungele naa-ko piliai.
39Akiliinga, nanga angmene, ‘Pulu Yili-ni ung te nimba simbale aima piliipu yambuma nimbu sambu akiliinga ⸤Mini Kake Tiliele-ni aku-sipu manda tembu tondulale sipili.’ niku⸥ numanu kimbu-siku molai. Akiliinga-pe yambu te-ni ⸤Mini Kake Tiliele-ni aku-sipa kapula temba tondulale simba-na⸥ bo-ung naa piliimba te lepa ung te nimbá kene “Nipili.” niangiko.
40⸤Eninga mákuna aku-siku teangi⸥ akiliinga-pe ⸤Pulu Yili popu toku kape niku bi paka tonjuku kaí munjingíndu⸥ ulu tingíma pali táka-niku sumbi-siku teku, yambuma teku bemba naa sinjai.
