JEMIS 4

1

2

3

4

5

¹Eni ung-muranale teku, ele teku, telemele akili pulu nambulkarenga aku telemeleye? Eninga numanumanga mélema kene uluma kene ‘Teamili.’ niku piliilimili ulu akuma-ni eninga numanuna sukundu tombulku niku ele-mele telemáliinga eni numanu tale yupuku pípili aku-siku telemele.

²Méle te kanuku kene numanu monjuku ‘Liamili.’ niku piliilimili akiliinga-pe naa liilimele. Naa liiku kene yambuma toku konjulemele. Yambu tenga mélema kanuku yama melemele akiliinga-pe méle akuma liingí kupulanum te naa lelemáliinga ⸤aima arerembi kolku⸥ lakuku ung-muranale teku ele telemele. Eni ‘Pulu Yili-ni mélema sipili.’ niku yu-kene ung niku mélema mawa naa telemeláliinga ⸤‘Liamili.’ nilimele mélema⸥ naa liilimele.

³‘Mélema liamili.’ niku ⸤Pulu Yili⸥ mawa telemele akuma ‘Liamili.’ nilimele mele eninga numanuma Pulu Yili-ni kanupa kene mawa telemele mélema naa silimú. Eni-enini ‘numanu sipu kapula molamili.’ niku mawa telemeláliinga kanupa kene naa silimú.

⁴Ambu te-ni yunga yili mundupa kelepa wapera andupa tolemú mele ⸤eni pepá topu siker yambuma⸥ Pulu Yili munduku kelku mélema numanu monjulemele yambuma, ma-koleana uluma kene mélema ‘pulu lelemú.’ niku tapú-toku molemele yambuma aku-siku molemeláliinga Pulu Yili-kene ele-tu mele molemele akili eni naa piliilimiliye? Ma-koleana mélema kene uluma kene numanu monjuku ‘oliu-kene pulu lipili tapú-topu molamili.’ nilimele yambuma-ni aku-siku nilimeláliinga ‘Pulu Yili-kene ele-tu molamili.’ nilimele.

⁵Mola ‘Pulu Yili-nga bukna molemú ungele-ni we nilimú.’ niku piliilimiliye? Ung kanili-ni nimba mele: “Oliu yambumanga minima Pulu Yili-ni sirimuma-ni ‘Yunga ungma mendepulu piliiku, yunga kongunuma mendepulu teku molai. Ung te-lupa piliiku liiku tingí kene ⸤oliunga minima-ni⸥ aima kanupu kis piliipu numanu kis panjimulú.’ nilimele.” nimba molemú ung akili ‘We nilimú.’ niku piliikimiliye?

⁶Akiliinga-pe Pulu Yili-ni oliu we kondu kolupa kene ⸤liipa tapunjilimú⸥. Aku-sipa telemáliinga ung te Pulu Yili-nga bukna nimba molemú. Akili i-sipa mele: ‘Yambu te-ni yunga bili yu-yunu paka tolemále Pulu Yili-ni yunga bili topa mania mundupa naa liipa tapunjilimú. Yambu te yu-yunu yunga bili topa mania mundulimále Pulu Yili-ni we kondu kolupa liipa tapunjilimú.’ nimba molemú kanili.

⁷Akiliinga, Pulu Yili liiku ai siku yunga ungma piliiku molai. Kundi tolemú depollale-ni ung nimbáma aima naa piliiku tondulu munduku liiku bulu sai. Aku tingí kene eni mundupa kelepa takara topa pumba.

⁸‘Pulu Yili-kene tapú-topu molamili.’ niku yu molemúna nondupa wai. Nondupa ungí kene ‘Eni-kene tapú-topu molamili.’ nimba yu eni mulungína nondupa ombá. Eni ulu-pulu-kis telemele yambuma-ni ⸤‘Pulu Yili molemúna nondupa pamili.’ niku kene⸥ yambu tenga ki kalaru molemú kene lumaye tolemú mele ⸤eninga numanuna eni-enini piliilimili uluma lumaye tangi⸥. Eni yambu numanu tale pepa, ⸤Pulu Yili kene ma-koleana-mélema kene wasienele numanu monjulemele⸥ yambuma-ni ‘Numanuma kake tipili. We-mélema numanu liipu mundupu molemulu mele mania pupili.’ niai.

⁹⸤Eni ulu telemelema⸥ kanuku kis piliiku, numanu buni tepa kamele mindili tipili kola pulele teku molai. Tae telemele ulele munduku kelku yambu tenga pulu lelemú yambu te kolemú kene numanu kis panjipa kola telemú mele aku-siku teai. Aima numanu siku molemele ulele munduku kelku numanu aima mindili tipili molai.

¹⁰Auliele-nga kumbi-kerina ‘Yu yi-auliele. Oliunga bima mania mulupili.’ niku táka-niku molai. Aku tingí kene yu-ni eninga bima paka tonjumba.

¹¹Angmene, anju-yandu eninga anginpili marenga ung-bulkundu naa ninjai. Yambu te-ni yunga angin tenga ung-bulkundu ninjipa, “Tepa kis-silimú yambu-kisele.” nilimú yambale-ni ⸤Pulu Yili-ni “Ulu mare i-siku teai! Mare i-siku naa teai!” nilimú⸥ ung-manimanga kepe ung-bulkundu ninjipa, ‘Méle kisele.’ nilimú. Ung-manima apurupa ‘méle-kisele’ nilimú yambale ung-manima piliipa liipa naa tepa, ung-manimanga piliipa apuruli yambale mele molemú.

¹²Yi tilu mindi ung-manima sipa panjipa, uluma piliipa apuruli yili molemú, ⸤akili Pulu Yili⸥. Yi kanili yambu mindili nolkemela kupulanum-na pulimelé yambu mare tepa liipa wendu liipa, yambu mare ‘Mindili nangi.’ nimba topa mania mundulimú yiliko. Pe nu nambi tellale-ni nunga pulu lelemú yambu tenga uluma piliiku apuruku ‘Tepa kis-silimú.’ nilluye?

¹³Ekupu ⸤na-ni ung te nimbú tekerale⸥ piliai. Yambu mare-ni niku mele: “Ekupu mola opali kolea-auli tenga pupu méle taropu to-pumulú. Akuna pupu punie tilu méle taropu topu ku-moni pulele liimulú.” nilimele yambuma piliai.

¹⁴Opali ulu te wendu ombá kene mulungí mele eni naa piliilimili kanili. Eninga kona mululi ulu akili taena tepi kalemele kene walsekale ikilia wendu omba nondupa pora nilimú mele.

¹⁵Akiliinga aku-siku naa niku, i-siku niangi: “Auliele-ni ‘Na aku-sikunu ti.’ nim lem kului naa kolupu kona molupu kene ‘Teambu.’ niker mele ili sika tembu.” niai.

¹⁶Akiliinga-pe eni aku-siku naa nilimele. Eni kara puku eni-enini kape niku bi paka toku “Kongun auli te temulú.” niku yambuma niku silimele. Aku-siku niku kape nilimele ulele aima ulu kisele.

¹⁷Akiliinga, yambu te-ni ulu kaí te numanale-ni piliipa ‘Aku-sipu tembu kene kapula.’ nimba piliipa kene penga naa tímu lem aku-sipa telemú ulele ulu-pulu-kis te telemú.