IPURU 6

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

¹Kapula, ⸤Krais oliunga ninjipa popu tunjuli yi-auli-olandupale-ni oliunga nimba kapula tenjimbaliinga⸥ ung tondulu mare piliilimuluma we pelemú akiliinga koela Krais-nga yambuma mulurumulu kene ung-bo tunjuring piliirimulu A B D ungma mindi numanu liipu mundupu naa molamili. ‘Ui niku siring A B D ungma mindi alsupu piliamili bo tonjangi.’ níngi lem i-siku mele telemele: Lku takungíndu ponga polulemele akili mindi numanu liiku munduku molku, ena pulele ponga mindi polulemele akiliinga-pe lkuli kamu naa takolemele mele eni A B D ungma mindi piliiku molku, olandupa ung tonduluma naa piliiku molemele yambuma-ni aku-siku telemele. ⸤Ui kumbi-leku niku siring ung kanuma i-sipa mele:⸥ Numanu topele toku ⸤Pulu Yili-nga ungele ‘Sika’ niku⸥ tondulu munduku piliilimili. Kona molku konjuku mindi puli ulu-pulele naa pepa kululi ulu- pulele mindi pelemú uluma pali liiku bulu silimele ungma. No liingíndu no liilimeláliinga ung-pulu pulele nilimele. ‘Pulu Yili-ni membu sipili.’ niku yambumanga ⸤pengína mola pendekuna⸥ ola ki-ni ambulungéliinga ungma. ‘Yambuma kolku kene lomburuku ola mulungí.’ niku ung pulele niku, Pulu Yili-ni mana-yambuma kot tenjipa piliipa kene yambu mare ‘molku konjuku mindi pangi.’ nimba, yambu mare ‘molku kis-siku mindi pangi.’ nimbáliinga bo tonjilimele ungma. Ulu akumanga ungma mindi niku piliiku naa molangi. Yambu-yuma ung-bo túnjilima piliilimili mele aku-sipu piliipu molamili.

³Kapula, ui kumbi-leku ung-bo tunjuring ung akuma munduku kelku Pulu Yili-ni oliundu ‘Numanu-bo pili yambu-yuma molku ung olandupa piliangi.’ nim lem aku-sipu temulú.

⁴⸤‘Pulu Yili-ni “Kapula.” nim lem temulú.’ niker⸥ akiliinga ⸤pulele i-sipa mele:⸥ Pulu Yili-ni yi-nuim Kraisele liipa mundurum kene yu-ni omba tinjirimeliinga pulele piliiku kongnjuku ‘Sika’ niku piliiku liilimele yambuma mulú-koleana méle we silimú mélema liiku, yambu lupama-kene wasie Mini Kake Tiliele numanuna liiku, Pulu Yili-nga ungele ui piliiku liiku kene ‘Ung akili aima kaí.’ niku piliiku, Pulu Yili-nga tondulale-ni penga mulú-masele pora nimbá enaliinga ulu tondulu púlima temba tondulu akili-ni ekupu ulu-tonduluma telemú uluma kanolemele yambuma-ni ulu akuma pali teku kene alsuku numanu topele toku ‘Naa piliimulú.’ niku Krais munduku kilíngi lem kelku alsuku kapula numanu topele toku Krais-nga ungma ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku yandu ungí kupulanum te aima naa lelemú. Yambu te-ni ui “Sika” nimba piliipaliinga penga alsupa mundupa kelemba ulu akili-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ Málale alsupa ‘kulupili.’ nimba unji-perana ⸤topa⸥ ku topa panjipa, “yambuma-ni ⸤Pulu Yili-nga Málale⸥ kanuku ung-taka tonjangi.” nilimáliinga numanu alsupa alowa tepa Krais-nga ungele piliimba kupulanum te aima naa pelemú pemba.

⁷⸤Krais munduku kelku kene alsuku numanu topele toku Krais-nga yambuma alsuku kapula naa mulungéliinga ung-eku te tambu:⸥ Lo tolemú kene mana no pulele pupa, mana punie telemele yambu akuma-ni langi kapula liiku nungí langima omba konjulimú kene Pulu Yili-ni aku-sipa ma kanili tepa konjulimáliinga aku telemú.

⁸Akiliinga-pe ma tenga kumbulu-sirikambu kene era kis lupa-lupama olemú kene ma kanili ma kis, Pulu Yili-ni ‘Ma-kanili lepa kis-sipili.’ nimbá uluma telemú. Penga walse ma akili tepi-ni nombá.

⁹Nanga aima pulu lelemú yambuma, ⸤Krais-nga yambuma molku kene penga yu munduku kelemele yambumandu⸥ aku-sipu niliu akiliinga-pe eni pepá topu siker yambuma ‘aku-siku naa tingí’ nimbu piliipu moliu. ‘Eni ⸤ma kaí mele molku⸥ Pulu Yili-ni eni tepa liilimáliinga eni mindili nolkemela kupulanum-na wendu oku, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na pungí uluma teku molemele.’ nimbu kanoliu.

¹⁰Pulu Yili-ni eninga uluma piliipa sundupa naa apurulimú. Ulu sumbi-nílima mindi telemú. Eninga kongun telemelema kene, eni Pulu Yili numanu munjingíndu yunga yambuma liiku tapunjulemele mele ekupu kepe taki-taki telemele uluma kene, kanupa kis piliipa mundupa naa kelelemú. ⸤Piliipa mindi molemú.⸥

¹¹‘Eni pali aku-siku telemele mele tondulu munduku teku molku munduku naa kelangi mana mulungí enama pora nipili.’ nimbu aima nimbu piliiliu. ‘Penga Pulu Yili-ni ‘Oliu simbu.’ nirim méle kaíma sika liimulú.’ niku tondulu munduku piliilimili mele ‘mania naa pupili.’ niku aku teai.

¹²‘Eni enimbu naa kolangi.’ nimbu piliipu moliu. ‘Yambu Pulu Yili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliiku munduku naa kelku kene Pulu Yili-ni ‘yunga kangambulama moya-mélema simbu.’ nirim mélema sirim liiring yambuma mele manda leku molangi.’ nimbu piliipu moliu.

¹³Ui Pulu Yili-ni ⸤oliunga anda-kolepa⸥ Eprayam-kene ung te nimba panjipaliinga, ⸤aima olandupa molemú yambu tenga bi lepa⸥ mi lembandu Pulu Yili yu mandupa yambu te aima olandupa te naa mulurumeliinga Pulu Yili yu-yunu yunga bili lepa mi lepa kene

¹⁴nimba mele: “Na-ni aima sika niker. Na-ni nu membu sipu tepu konjupu, ‘Yambu pulele kalku liani.’ nimbú.” nirim.

¹⁵Aku nirimaliinga piliipa kene Eprayam ⸤Pulu Yili-ni⸥ yu “méle simbu” nimba, nimba panjirimele ‘Penga sika tepa konjupa kene simba.’ nimba ui enimbu naa kolupa we nokupa molupa kene sika liirim.

¹⁶Yambu te-ni ‘ ‘Aima sika nikem.’ niku piliangi.’ nimba yunga yambu te auli olandupa molemále bi lepa “Aima sika niker.” nimba mi lelemú. ‘Yambuma-ni yunga ungele toku mania naa mundunjangi.’ nimba kene aku telemú.

¹⁷Akiliinga, aku-sipa-mele-ko Pulu Yili-ni ‘ ‘Eprayam-kene nimbu panjiker mele yu-ni kalupa liimba yambuma-ni aima piliiku konjangi. Na-ni “Tembu.” nimbu, nimbu panjiliu mele numanu alowa naa tepu aima sika teliu.’ niku kanangi.’ nimba ⸤yunga bili yu-yunu lepa⸥ “Aima sika niker.” nimba mi lirim.

¹⁸Pulu Yili yu ‘numanu alowa naa telemú, enini-kene “Tembu.” nimbu, nimbu panjiker mele penga-penga kepe ‘Sika temba.’ niku numanu liiku munduku molangi.’ nimba ulu akusele tirim. ⸤Ulu te: Ungele ui nimba panjurum. Ulu te: Ungele nimba panjipa kene penga yunga bili yu-yunu lepa “Aima sika tembu.” nimba mi lirim ulu akusele tirim kanili.⸥ Ulu akusele Pulu Yili numanu alowa manda naa tepa, gólu aima manda naa tolemú ulusele. Akili piliipuliinga ‘Pulu Yili-ni oliu “simbu.” nimba, nimba panjurum mélema sika simba.’ nimbu piliipu ‘Buni te wendu naa upili, oliu nukupili.’ nimbu Pulu Yili molemúna nondupa pulimulu yambuma oliunga numanu tondulu pupili mundupu naa kelepu kapula nokupu molomulú.

¹⁹⸤Ung akiliinga ung-eku te topu sambu:⸥ ‘Nona anduli sip te popuremi-ni nona topa memba pumba.’ niku tenga ka teku koyapu teku panjilimele. Aku-sipa oliunga minima nona anduli sip-mele. ‘Pulu Yili-ni oliu-kene “tembu” nilimú ungele gólu naa topa sika telemú temba.’ nimbu piliilimulu ulu akili minimanga ka-mele tenga ka telemú. Aku telemáliinga yunga ungele mundupu kelepu anju pupu molupu kis naa silimulu. Ka akili Pulu Yili molemú sulumina aima kake tílina, múlu auli te-ni pipi silimú, akuna sukundu pupa ka telemú.

²⁰Sulumina Aima Kake Tili kanuna yi te oliunga nimba liipa tapunjumbandu kumbi-lepa sukundu purum. Pupa kene Mellekisedek mulurum mele yu aku-sipa taki-taki oliunga ninjipa Pulu Yili popu tunjuli yi-auli-olandupale molemú. Akili Yesos.