Aposel 2

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

¹Mewaai meruri wɨ Pentikos epei man, kerek mɨt nererik newet God menmen ham me ni mɨr, mɨt kerek nises hɨm me Krais hɨr nererik nau wɨnak kiutɨp.

²Hɨr nererik nau wɨnak, wasenum menmen mesikeyaanmi meke nepni man mɨre yuwerep mɨniu ma mekre wɨnak, hɨram mesikeyaanmi (o mesikewari) wɨsenum meit wɨnak mɨt newik.

³Hɨram mesikeyaanmi wɨsenum meit wɨnak eik, hɨr mɨt en nɨr menmen mɨre si mekinen nin kike kike mau merer mɨt hɨras yapɨrwe nau wɨnak.

⁴Hɨr yapɨrwe God Hɨmɨn Yaaik kewi kinɨni naanmɨpror, hɨr natɨp hɨm ham hɨm ham hɨr netariyem, kerek God Hɨmɨn Yaaik kenipi niutɨp niutɨp hɨr netpim.

⁵Me wɨ im mɨt ne weiwɨk miutɨp ne Isrel hɨr nises hɨm me God nitɨwekhi menmen, hɨr nau nerer wit wit, hɨr nan nau wit Jerusalem nanises menmen me wɨ Pentikos.

⁶Mɨt yapɨrwe in hɨr nemtau menmen mesikeyaanmi (o mesikewari) meit wɨnak ke aposel newik, te hɨr nesiuknen nan nererik, hɨr han kɨr kekrit kekrit kentar hɨr nemtau mɨt nises hɨm me Krais natɨp hɨm mɨr.

⁷Hɨr nehɨnhɨn nemtau menmen im te hɨr natɨpan nar ik: “Mɨt in hɨr natɨp hɨm maiu te hɨr ne Galili keriyen,

⁸te haiu markeik haiu niutɨp niutɨp memtau hɨm maiu me nɨpaa ein miye haai naiu netpim neit wit kaiu eik?

⁹Haiu mɨt yapɨrwe merer provins mar im em. Haiu ne wit Patia, Midia, Ilam, Mesopotemia, Judia, Kapadosia, Pontas, Esia,

¹⁰Frisia, Pamfilia, wit iuwe Isip, wit me Libia menep Sairini. Haiu mɨt han ne wit iuwe Rom haiu mau in,

¹¹haiu mɨt han ne weiwɨk miutɨp me Isrel, haiu mɨt han au weiwɨk miutɨp ham. Haiu mɨt han ne wit Krit o Arebia, te haiu mɨt yapɨrwe memtau menmen iuwe God kɨrɨakem kerek mɨt in hɨr netpaiyem neriuwe hɨm maiu.”

¹²Han kɨr katɨp te hɨr nitehiyan natip nar ik: “Mekam im hɨram epei man?”

¹³Au, mɨt han hɨr nitetnaan natip, “Mɨt in naam tɨpar si enum wain keremem, te hɨr netaritari.”

¹⁴Te Pita kekrit ketike mɨt aposel hiswiyen kiutɨp (11) hɨrak katɨp hɨm iuwe katɨp kar ik: “Yi mɨt ne Judia yetike mɨt yi yau wit Jerusalem, yi nɨkɨp emnep eiyɨmtau menmen im hi etpiyem me menmen im epei man.

¹⁵Yi han kitet mɨt in hɨr naam tɨpar si enum hɨr netaritari. Hɨr au, hɨrak weni hekrit wepni kewep kan kerekek. Wɨtaan te mɨt hɨr naam tɨpar si enum netaritari.

¹⁶Menmen im yi yemtewem hɨram menmen nɨpaa profet Joel hɨrak ketpim kar ik:

¹⁷‘Hi God me wɨ kerek Mɨtɨk Iuwe Krais epei kaknen kaku tɨ, hi hɨrekes ariuwet Hɨmɨn kai Yaaik kaknen mɨt yapɨrwe. Nɨkerek hɨrakɨt tetike nɨkerek hɨram (o hɨran) ni hɨr nanwepyapɨr hɨm mai, yi mɨt pipep yi wen yepu yɨtyaak, yi enun ye mɨt yi eiwaai eiyɨtyak eiyɨr menmen mai.

¹⁸Me wɨ ham im mɨt han nai o miyapɨr han nai hɨr nɨrɨak menmen mai hi eriuwet Hɨmɨn kai Yaaik kaknen te hɨr nanwepyapɨr hɨm mai.

¹⁹Me wɨ eim, hi arɨak menmen nɨpaa yi yɨrem mau nepni o mau tɨ mar im au. Hi arɨak si metike si tɨwekre hemkre hɨram mamnen.

²⁰Wepni kakɨr au, wenke hɨrak kakweikɨnhis kakre yɨwir menep wɨ yaaim Mɨtɨk Iuwe Krais pɨke kaknen tɨ ik.

²¹Te mɨt miyapɨr niutɨp niutɨp kerek nenɨne Mɨtɨk Iuwe nanitehi Krais kakɨkepi, hɨrak kakɨkepi kaktorhis.’ Profet Joel katip hɨm im.

²²“Yi mɨt ne Isrel yi eiyɨmtau hɨm im me Jisas ke Nasaret. Yi yertei Jisas kɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe, hɨrak kɨkaap mɨt his hɨt enum keriuwe menmen iuwe God kewetɨwekem. God keteikni hɨrak keriuwet Jisas kan keriuwe menmen hɨrak kewis Jisas kɨrɨakem, yi mɨt epei yɨrem.

²³Nɨpaa God kertei mekam mamnen te hɨrak han kitet te kaksiuwe Jisas kakno his me yi mɨt. Yi yeriyaak yeiyɨk yen yewis mɨt enun newenkekik kau nu tentarakɨt hɨrak kaa.

²⁴Hɨrak kaa, te God kɨkɨak hɨrak kepu kesiupanek kɨnaaiwɨr wit mɨt epei naa hɨmɨn kɨr kewi. Hɨrak God kinɨn menmen menip mɨt nani hɨr han enuk nentar Jisas kaki kaku kakɨt taau. Au, God nɨpaa katɨp kakɨkɨak Jisas kekre hei yɨnk kɨrak ap te kakɨsine au.

²⁵Hɨm me God nɨpaa Devit kewisɨm mau tɨwei matɨp menmen im: ‘Hekrit hekrit hi hɨpɨr Mɨtɨk Iuwe menep. Hɨrak kau ketikewa te hi ap han kɨrɨra keriuwe menmen au.

²⁶Hi han yaaik hentar menmen im. Menmen hi hetpim meteikɨn mɨt hi han yaaik. Hi hɨre mɨtɨk kerekek te hi han tokik ehu ehɨntar

²⁷ti God ap ewis hɨmɨn kai kaku wit ke mɨt naa hɨmɨn kɨr kewi au. Ti ap ewisa hi Mɨtɨk kerek nɨpaa ti ehimɨtena hi hɨrɨak menmen mit, ti ap ewisa hi hahi awaai akre herwe hei te yɨnk kai kaknɨn taau.

²⁸Ti epei heteikno menmen hi tewen arɨakem te hi ehu ehɨt. Ti ehu etikewa te hi han yaaik wɨsenuk.’ Devit epei katɨp hɨm im:

²⁹“Nai yinan hi hetpi menmen te yi eiyɨrteiyem me maam nɨpu kaiu Devit. Hɨrak kaa mɨt newisɨk kekre hei kɨwaai keit. Haiu mertei hei kɨrak wen kɨwaai ketike haiu mɨt, te hɨm nɨpaa Devit kewisɨm hɨrak katɨp ke hɨrekes au, mɨtɨk hak.

³⁰Nɨpaa Devit wen kepu, hɨrak kɨre profet hɨrak kertei menmen maain God kakrɨakem kentar God ketpɨwekem. God katip hɨrak kaknip nepenyek kɨrak hak hɨrak mɨtɨk iuwe king kɨre Devit, hɨrak kakinɨn haiu mɨt naanmamprai.

³¹Devit hɨrak kertei menmen God kakrɨakem te hɨrak kewis hɨm mau tɨwei me Mɨtɨk God kehimɨtanek hɨrak Krais maain hɨrak kaki pɨke kakɨkrit. Hɨrak kewis hɨm hɨram matɨp: ‘Hɨrak God ap kɨnaiwɨrek keit wit ke mɨt hɨr naa hɨmɨn kɨr kewi, hɨrak yɨnk kɨrak kakɨsine au.’

³²God epei kɨkɨak Mɨtɨk ik Jisas pɨke kekrit kepu. Haiu mɨt in epei mɨrek.

³³God kɨkɨak Jisas pɨke kekrit kau, hɨrak kau ketike God kinɨn naanmɨpre menmen yapɨrwe. God kewetɨwek Hɨmɨn Yaaik kar ke nɨpaa hɨrak ketpim, te in ek menmen yi yɨrem yemtewem hɨram God Hɨmɨn Yaaik hɨrak keriuwetek kan haiu mɨt, hɨrak kɨrɨakem.

³⁴Devit hɨrekes ap ken wit ke God au, mɨtɨk hak. Devit kewis hɨm mau tɨwei hɨram matɨp: ‘Mɨtɨk Iuwe God katɨp Mɨtɨk Iuwe kai Krais “Ti ehu menep etikewa ehinɨn naanmɨpre menmen ere hi enip mɨt enun nepan nanises hɨm mit.” ’

³⁶Pita wen katɨp kar ik: “Yi mɨt ne Isrel, yi eiyɨrtei menmen im werek werek. Mɨtɨk ik Jisas kerek yi yewenkekik kau nu tentarakɨt, God hɨrak kenipek hɨrak Mɨtɨk Iuwe hɨrak kehimɨtenek hɨrak Krais.”

³⁷Mɨt epei nemtau menmen Pita ketpim, hɨm merekir han kɨr han enuk natɨp Pita kekite mɨt aposel han netpor nar ik: “Naiu yinan, te in ek haiu emrɨak mekam?”

³⁸Pita kewenhi katɨp kar ik: “Yi yapɨrwe niutɨp niutɨp eiweikɨn sip eiwet menmen enum haiu mamɨkri yayɨkre tɨpar mamkine niuk me Jisas Krais te hɨrak kakɨsak menmen enum yi yɨrɨakem te hɨrak kakweti God Hɨmɨn Yaaik.

³⁹Nɨpaa God katɨp kaksiuwe God Hɨmɨn Yaaik kaknen yi mɨt yaitike nɨkerek ni, mɨt yapɨrwe hɨr nau neit nerer wit wit kerek God kaknɨnor hɨr nanisesik.”

⁴⁰Pita ketpor hɨm ham yapɨrwe kari han kɨr keriuwerem, hɨrak katɨp kar ik: “Yi eikaap hɨras einepɨn eikeipɨn menmen enum mamnen mamnep mɨt enun in nɨpaa nenep Jisas.”

⁴¹Mɨt yapɨrwe hɨr nemtau hɨm Pita ketporem te hɨr newisi nɨkɨri. Me wɨ im e God kari 3,000 mɨt hɨr netike mɨt aposel hɨr nises hɨm me Krais.

⁴²Mɨt in han kɨr kekrit hɨr hanhan nemtau hɨm me mɨt aposel, hɨr netike mɨt nau han kiutɨp nɨkaapan, hɨr nekiyan naam menmen han tewenɨn menmen Jisas kɨrɨakem, hɨr nekiyan nitehi God me menmen.

⁴³Mɨt aposel hɨr nɨrɨak menmen yaaim yapɨrwe nɨkaap mɨt nɨnap hɨr nɨre yaain te mɨt yapɨrwe hɨr han kekrit neriuwe menmen.

⁴⁴Mɨt kerek hɨr nises hɨm me Krais hɨr nekiyan nau neit, hɨr han kitet menmen yapɨrwe hɨr netenenim, hɨram me mɨt, hɨras au.

⁴⁵Hɨr nesiuwe tɨ mɨr o menmen mɨr nanɨt nan mererim. Hɨr neit pewek im hɨr nenkerem newet mɨt neimɨn netenen pewek au, hɨr neiyɨm nen nanɨt menmen.

⁴⁶Hekrit hekrit hɨr nen nekiyan nau niutɨp neit wɨnak iuwe ke God keit Jerusalem, hɨr nekiyan nau naam menmen nerer wɨnak mɨr han tewenɨn menmen Jisas kɨrɨakem. Hɨr han yaaik naam menmen mɨr.

⁴⁷Hɨr newenɨpi niuk me God, hɨr mɨt han yaaik neriuweri. Hekrit hekrit Mɨtɨk Iuwe God kari han ke mɨt hɨr nisesik, te hɨr nererik nekiyan nau neit neriuwe mɨt kerek hɨr ninɨn nises God.