24 Nímahaseji, iáminanu étapena eta reale. Éna náijaracapa. Tásiha, ema máichavacapa: —¿Nájaha ticaijare eta juca? ¿Nájahavare ticavasimahi eta juca mirare eta te juca reale? —máichavacapa. Éna najicapapa: —Mayehe ema Presidente Emperador.
25 Tacahe, éma máichavacapa: —Tiuri. Táuricahi íjaraca ema Presidente Emperador eta juca mayeherichuhi éma. Tásiha, íjaracavare ema Viya eta mayeherichuhivare éma —máichavacapa.
26 Váhiquenesera náratahahini náimiaquipaicahini eta nayaseresirahi te namirahu ena achaneana. Táitsivahi ichape eta náramirahi eta táurivahi eta majicapiravacahi. Timatinanapa tésamiricavanapa.
27 Nacahepaipavare ena apamuriana achaneana. Saducéoana. Ena nani saducéoana, apana eta náimiturapiana; váhi nasuapa eta náechepusirayare ena náepenaqueneana. Éna natanucahi eta táetseraruvayahi. Tacahe, nayaserecapa ema Jesús:
28 —Tata maestro, ema víyarahaini Moisés manaquicahi eta ajureca máechajiriruvahi eta viyehe: “Te máepenaequenehahipuca ema achane esu mayena, tásiha, nájinahipuca manaquiequeneruvainahini machichainahini; te matiarihihipuca mácani maparapehi, mavehayare esu machinenaequene, apaesa émainapuca macachicha eta suyehe, máitsivainahi ema maparapeni”.
29 Tacutiquene te natiarihipuca ena siétequeneana ticaparapejiricacana, te títauchavapa ema náechavimuri, máepenaequenehapasera esu mayena. Nájinahi machichainahini.
30 Tacahe, ema maparape máitauchavare esu machinena. Énerichuvaresera máepenaequenehavare, nájinavare machichainahini.
31 Ema émana maparape máitauchavare ésu. Énerichuvare máepenaequenehavare. Namutu ena siétequeneana navehahi ésu, tásihasera náepenaequenehapahi, nájina émanainahini mácachichahini eta suyehe.
32 Te táequenepa, tépenapa esu esenaini.
33 Tacahe puiti, te jéhesarepuca tichavanayare títarecana te táequenénapa eta náepenirahi ena nani, ¿nájahapuca ena siétequeneana éma yátupiquenehi suímaquenehi esu esena? Taicha ena siétequeneana namutuhi suímanarihi —náichapa.
34 Tacahe, ema Jesús majicapavacapa: —Ena ajairana te juca apaquehe natuparacasivaichuhi títauchavanayare suyehe esu esena.
35 Ánaquisera te apana náitaresira, nácani ticatuparahanayare eta nasiapirayare te anuma te náechepucapa, vaipa nácamunuimahi esu esena. Énaripa ena esenana, vaipa nácamunuimahi ema ajaira.
36 Taicha vaipa tiápechavaimahi tépenana. Nacutinapa ena ángeleana eta namaepenacacairahi. Yátupinapa machichanaveanainapa ema Viya, taicha éma ticaechepucavacahi.
37 Émaripa ema víyarahaini Moisés timetacahavi eta májurehi eta yátupirahi eta vahi tánasi tépena eta náchanevana ena náepenaqueneana. Te máimahapa ema Moisés eta yucuqui timurujihi, eta macametacasiyahi mayehe ema Viya eta émarichuhi ema macasiñaquenehi ema Abraham, ema Isaac, émapa ema Jacobo.
38 Taicha ema Viya, ema téchahi eta náitaresirana ena téhicanahi, tayanapane tépenanaripa. Namutu ena, tímiyanavarichucha títareca eta náchanevana te mamirahu éma —macahepa ema Jesús.
39 Tacahe, ena escribánoana, ena natiarihiqueneanahi náichapa ema Jesús: —Tétupicava eta juca péchajiriruva, tata maestro —nacahepa.
40 Váipasera nacaemuñavahini nápechavahini nayasereca.
41 Ema Jesús máichavacavarepa: —Éti ecahehi eta échajiriruvahi: “Tiúchucayare ema Cristo, mámariequeneyare ema víyarahaini rey David” ecahehi.
42 Yátupihi ema Cristo achanequenehi eta máimahi taicha mámariequenenihi ema víyarahaini David. Nuvarahasera epanerechaya eta juca máechajiriruvahi ema David te májurehi Salmo, ani macahehi:
43 “Ema Viya máichapa ema Tata Náquenu Cristo: Yare, péjaca te nuvaure, eta picuchapihayare eta nucaepuyusiraya te pimirahu ena ticatianacavianahi” macahepa.
44 Ema David, eta máimijarechirahi ema Cristo: “Tata Náquenu”, ¿tájahapuca eta macayemaquenehi? Nutupiruva numetacahe: ema Cristo yátupiquenehi Viya éma. ¿Tájaha íchahi éti? —máichavacapa.
45 Namutu ena achaneana nasamararacahi ema Jesús eta máechajisiravacahi ena máimitureana.