Text copied!
Bibles in Tuma-Irumu

Luk 12:28-47 in Tuma-Irumu

Help us?

Luk 12:28-47 in Anutu Täŋo Man

28 Täŋpäŋ päya irori uwä kadäni keräpigän itpäŋ paot täkaŋ. Apiŋo ahäneŋopäŋ kwep ude äneŋi täreŋ mäneŋ. Upäŋkaŋ Anututä kaŋgärip ikek pewän ahäk täkaŋ. Ude täk täyak upäŋ imata tek täga nämo pewän ahäŋ nimek yäŋ nadäk täkaŋ? Wa! In nadäkinikjin äreyäwani!
29 Unita ketem ba ume deken yäpmäŋpäŋ näne yäŋkaŋ nadäwätäk nämo täneŋ. Ba tek deken yäpmäŋpäŋ täne yäŋkaŋ nadäwätäk nämo täneŋ.
30 Nämoinik! U guŋ ämatä bänep nadäk-nadäki udewani terakgän pek täkaŋ. Täŋ, inä imaka udewanita nadäwätäk pähap nämo täneŋ. Nämo, nanjintä in imaka udewanita wäyäkŋek täkaŋ yäŋ tabäŋpäŋ-nadäk täyak unita api täŋkentäŋ tamek.
31 Unita Anututä intäjukun it tamiŋpäŋ tabäŋ täwatta unitagän gäripi-inik nadäŋpeŋ piäni täk täkot. Ude täŋirä uyaku ketem tuŋumta wäyäkŋek piä tänayäŋ täkaŋ u api taniŋ kirewek.
32 Unita yawaknaye, in nämo umuntäneŋ. Nanjintä tämagutpäŋ intäjukun it tamiŋpäŋ tabäŋ täwatta gäripi nadätak.
33 Unita in tuŋumjin äma jopita yäniŋ kirewut. Ude täŋkaŋ kunum täŋo tuŋum wawaki nämo, ba paot-paori nämo pätak ugänpäŋ kaŋ korewut. Tuŋum uwä ämatä kubo tänaŋi nämo ba gwaktä naŋpä tumnaŋi nämo.
34 Nadäkaŋ? Imatäken tuŋumta nadäwi ärowani täŋpeko uwä bänep nadäk-nadäkka uterakgän peŋpäŋ kuŋaren.
35 Jesutä man ude yäwetpäŋ äneŋi ŋode yäwetkuk; In tuŋum täkot! Piä täŋo tek täŋpäŋ topän ijiŋ-yäŋeŋkaŋ itkot.
36 Piä watä äma tägatä intäjukun ämanitä äbäkta tuŋum täŋpäŋ itsämäk täkaŋ ude täŋpäŋ itkot. Intäjukun ämani uwä kome kubäken kwekotä äneŋi äbäŋpäŋ yäma-ken kwäpkwäp yäpurirän piä watä ämaniye täga u äbä yäma bäräŋeŋ dät imineŋ.
37 Bureni, piä watä ämaniyetä täŋpidäm taŋpäŋ irirä äbä yabäŋ ahäŋpäŋä täga nadäŋ yämek. Bänep täga nadäŋpäŋ piä täŋo tek yamäŋkaŋ piä watä ämaniye ŋode yäwerek; Eruk näkŋo kome yäpmäŋpäŋ maŋit yäpmäŋ kuŋirä näkä ketem tepmäŋ towiwayäŋ yäk.
38 Äma ekäni u bipani bämop ba yäŋe-yäŋeta äbäŋpäŋ däpmon nämo pätneŋo uwä yabäwän tägainik täŋpek.
39 In mebäri ŋode nadäwut; Eŋi kubä mähemitä bipani uken kubo äma api äbek yäŋ, ude nadäŋpäŋ pidäm taŋpäŋ irirän kubo äma u eŋi gänaŋ täga nämo ärowek.
40 Eruk ude bumik, in udegän Ekänijintä kepma ba kadäni uken api äbek yäŋ nämo nadäkaŋ-ken uken api äbeko unita pidäm taŋpäŋ itkot.
41 Jesutä manbiŋam u yäwet paoränä Pitatä ŋode iwet yabäŋkuk; Ekäni yäk. Gäk man wärani yäyan ŋowä, nintagän ba kudup pähapta yäyan?
42 Ude iwet yabäŋirän Jesutä man wärani kubä ŋode yäwetgän täŋkuk; Äma ekäni kubätä piä watä ämaniye-kät nanik kubäta piä man ŋode iwerek; Näk kome kubäken kwayäŋ. Kuŋarira piä watä ämanaye u watäni itpäŋ ketem kadäni-kengän kaŋ yepmäŋ towik täyi yäŋ iwerek. Eruk, piä watä äma u kudän jide täŋpeko unita watä äma nadäk-nadäkka täga ba man buramiwani äma yäŋ iwerek?
43 Uwä ŋode; Piä watä äma u, yäŋ imani ude täŋpäŋ irirän ekänini äneŋi äyäŋutpeŋ äbek. Äbäŋpäŋ piä watä äma u kaŋpäŋ oraŋ imek.
44 Näk bureni täwetat. Ekäninitä oraŋ imiŋpäŋ tuŋumi kuduptagän watäni it imekta iniŋ kirewek yäk.
45 Täŋ, piä watä äma u goret täŋpeko uwä ŋode nadäwek; A! Ekäninawä ŋodetä nämo api äbek! Ittäŋgän kämiinik api äbek yäŋ nadäwek. Ude nadäŋpäŋ piä watä äma noriye wanoriye ätu däpmäŋpäŋ yäwat kireŋit, ba täŋguŋguŋ ume naŋit täŋkaŋ täŋguŋ taŋpäŋ irek.
46 Ude täŋkaŋ ekäninita guŋ taŋpäŋ irirän ekänitä kadäni ukengän äbek. Äbäŋpäŋ waki täŋ irirän kaŋpäŋ piä watä äma u utkaŋ madäŋ jukutpäŋ äma nadäkinik nämo täŋpanitä päŋku irani-ken maŋpän kuneŋ yäk.
47 Unita bureni-inik täwera nadäwut; Piä watä äma kubätä ekänini täŋo man uwäku nadäweko upäŋkaŋ man bitnäk täŋpeko uwä ekäninitä bumta urek.
Luk 12 in Anutu Täŋo Man