Text copied!
Bibles in Somba-Siawari

Aposol nup meme 1:3-19 in Somba-Siawari

Help us?

Aposol nup meme 1:3-19 in Burum-Mindik Bible

3 Jisösnöŋ sihimbölö möta kömumba kömupnöhök wahöta wehön 40 gölmenöŋ toroqeba malök. Nalö miaŋgö uruŋe aposolurupŋi sömaŋi gwötpuk asuhum eŋgiba Anutu bemtohoŋaŋgö könaŋi toroqeba jim asarim eŋgiba malök. Mewö mala aiwesök tandök könaŋi könaŋi memba kondel eŋgiyök. Yeŋön mi eka Jisösnöŋ guliba maljawi, mi ölöp möt yaköget. Aiwesök ekeri, yeŋön mi naŋgöba jiba dangunu ewö kinje aka kunŋan mi qeapkömamgö osima.
4 Nalö kunöŋ yembuk mohotŋe mala kewö jim kutum eŋgiba jiyök, “Iŋini Jerusalem siti ki mönö zilaŋ kude mosötme. Iwinan ‘Kalem uruŋine al eŋgimam,’ jiba keuŋi jöhöi jibi mötkeri, mi mönö ölŋambuk akŋa aiga eŋön mönö miaŋgöra mamböta malme.
5 Mutuk Jonöŋ ambazip o töhönöŋ melun mem eŋgiba malökmö, Anutunöŋ nalö kude köriiga Uŋa Töröŋi uruŋine ala miaŋön melun mem eŋgima.” Mewö.
6 Aposol yeŋön nalö kunöŋ tokogetka Jisösnöŋ sutŋine asuhuiga kewö qesim waŋgiget, “Kembu, göŋön mönö nalö kewöŋe me wani nalönöŋ Israel kantrigö tohoŋi mi kunbuk kuŋguba mem köhöiman?”
7 Qesim waŋgigetka kewö jii mötket, “Iwinöŋ nanŋi kukösum qakŋe yambu gwani aka aua nalö areŋgöba ali ahözawi, mi mönö eŋön mötmeaŋgö dop qahö.
8 Mi qahöpmö, Uŋa Töröŋan eta uruŋine gemawaŋön mönö kukösum eŋgiiga letota nöŋgö könani naŋgöba jiba malme. Mi Jerusalem sitinöŋ könahiba Judia prowins dop köla Samaria prowinsnöŋ anda liliköba toroqeba gölme göraŋe eu emu likeplikep angetka dop köl teköba anma.”
9 Jisösnöŋ keu mi jim teköiga Anutunöŋ jeŋini qakŋe waŋgita wahöriga kousunöŋ eta esuhuiga euyaŋgöreŋ öŋgöiga ekingö uget öŋgöba atatop (jiatatoŋ) köliga jaruba kinget.
10 Mewö öŋgöiga suepnöŋ eu ehiba kingetka miaŋgöreŋök azi yahöt malukuŋiri tuat lalamŋi yetkön kösutŋine asuhuba kinohot.
11 Kinda kewö jiyohot, “Galili azi iŋini mönö denöwögöra suepnöŋ eu ubayök kinje? Anutunöŋ Jisös ki eŋgö sutŋineyök waŋgita Suep mire eu öŋgöi ekzei, yaŋön mönö tandök mewöŋanök kunbuk liliŋgöba etma.” Mewö.
12 Mewö jiyohotka aposol yeŋön Jerusalem siti kösutŋe kunduŋi qetŋi Oil ip kunduŋi miaŋgöreŋök liliŋgöba eta 1 kilomitagö dop kaba sitinöŋ kaŋgotket.
13 Jerusalem kaŋgota miri uruŋi kun qakŋe tat malgeri, miaŋgöreŋ anda öŋgöget. Öŋgögeri, yeŋgö qetŋini kewö: Pitö, Jon, Jeims aka Andru; Filip, Tomas, Bartolomyu aka Matyu; Jeims Alfiusgö nahönŋi, Saimon Zelot politik azia aka Judas Jeimsgö nahönŋi.
14 Azi pakpak mieŋön urumohot aka ambi yembuk kapaŋ köla köuluköba malget. Yeŋgö sutŋine Jisös munurupŋi aka namŋi Maria yeŋön mewöyök malget.
15 Köuluköba mala wehön kunöŋ mötnarip ambazip jaŋgöŋini 120 miaŋgö dop tokogetka Pitönöŋ sutŋine wahöta keu kewö jiyök,
16 “Azi alaurupni! Jisös memba jöhögeri, Judasnöŋ yeŋgöra köna kondelök. Uŋa Töröŋan Judasgö keu mi mutuhök kiŋ Deiwidkö uruŋe saŋep ali numbu jitŋan jiiga Sumbara buk (Buŋa Liŋet buk Sam) miaŋgöreŋ ohoget ahözawi, miaŋön mönö ölŋambuk ahuyök.
17 Jisösnöŋ Judas möwölöhöi nanine kambunöŋ kun mali nupŋi memapkö kuŋgui melaimelai azi bohonŋi aposol ahök.
18 “Judasnöŋ ahakmeme bölöŋi aiga söŋgöröŋi waŋgiget memba miaŋön gölme köröŋi kun bohonŋi meyök. Mi memba miaŋgöreŋ imbi auba nöröpŋan meleŋda gölmenöŋ kuŋguiga gölömŋi juliga irip kömoŋgokŋi datŋi munŋi mi körek usuba erök.
19 Mewö ahiga Jerusalem ambazip pakpak miaŋgö buzupŋi möt teköba gölme miaŋgö qetŋi nanŋine keunöŋ Akeldama qetket. Mi nanine keunöŋ Sep Gölme köröŋi.”
Aposol nup meme 1 in Burum-Mindik Bible