Text copied!
Bibles in Amanab

Aposel 13:15-43 in Amanab

Help us?

Aposel 13:15-43 in Godna mo Awai mona go

15 Afa maia Mosesna mo i Godna mo fli sihiule elni mo i Godna buk la suwigni fwahinimbi, asa saglag el eheningim sahigoni og, “Nilite, atiamba ne mo ahfegba asa ehengelim ahkwaganam sa ahfai.”
16 Afa Pol buihianam ninga fatinim og ma sifeiba asa esoni og, “Israel nai el i afa afwambanai el i Godim ahnai skaufinim sa kam higini.
17 Autunam Israel na God kangelni simbianigam ati kanog fwatina afa maia Isip yi auguiafnamba God esenimbi pugug kaksag feagena. Afa fwina wasnei gafugag fenam Isip yi nai lambana lambpuguna.
18 Afa Israel maia 40 yia bite behig la Godim gasafinimbi afa God mas fwatina mo.
19 Afa ehe maia elegeg la gohug Kenan la nai kantriim flafonamba asa heafna elim fwahanamba asa ehe bitena mog fiahsaina.
20 Afa enaig esena 450 yia fenamba. Asa God ehegelim nangwaghiageg elim fainimba sa ikan ikan Samuel Godna mo fla sihiaule nai yi puguna.
21 Afa maia ehegel membini misog elim sahinimbi asa God Solim fwahiani. Sol eba Kisna leg afa ehe Benjaminna mungwa simbiangana. Afa ehe 40 yia nangwaghiagena.
22 Afa God Solim mo ningihianam asa Devitim misog el fwahana. God esona og, ‘Devitba Jesina leg ka nangugim afa ka ehem fwina fwefenag. Eba kana olug flafe.’
23 Autunam God ati sihi fwaha ehe og eba Devitna simbianiga fenam asa Israel elim lambfe, ena elbi eba Sisas.
24 Sisas maisim gafugafeg fwainig fiahfenamba enanam Jon puguna Israel elim mo fainim og ma olug waikefinim amtakwalig nihem fwahinim asa ma bu la apaiye.
25 Afa Jon gafugafefim awaiegim meyi ofefenamba ehe enaig sihini og, ‘Ne enaig onigini kaba amban? Kaba mango sonag el God sa Wefug Fwahag sa ne nengiafu, ena mo. Nengigim sonag elbi asa kana sum yi blofe. Kaba mango suialag el mo, ka mas ehem kwefunam ehena mong lofug huguiafla nai.”
26 Pol enaig sihifeni og, “Nilite, nengel Abrahamna simbianiga i afa afwambanai el i Godim ahnai skaufini, afa God ogna elim lambim asa ena mo bigim ningihianig.
27 Jerusalem nai el i afa heafgelni misog el i mas anwenafini mo Sisas eba God Gisfu Fwahag el. Afa mungwali Esug Auguiag Osuna ena mom suwigfofnamba, afa ehegel mas numwehi anwenafini mo Godna mo fli sihiaule elni ginofim. Enag ginof nufunam esenamba asa ehegel ogna Sisasim tigifati.
28 Afa mas ehena haig haig nanguni mo afa ehegel Pailatim sahini og ma Sisasim tigi kahli.
29 Sonag elbi ati Baibel sihi fwahana asa ehem enaig esenag gifi sa gwenaig esini li katigeg la nai numbwaslinim bite meg gam fakini.
30 Afa sa God ehem pese ihlafla fatina.
31 Afa kaksag osuna hefum ogfunfini. Afa sa ilawana el Galili fwahifinim Jerusalem gam wanig afuiafenaba asa ilawo nai mo Israel nai elim sihinigena mangwal sa nofna nanguna.
32 Na sa kaningi nem ena suialag mo ka nem ahblunug. Autunam God bigelni simbianigam sihi fwahanimbi asa ena elim ningihiagba bigim lambig.
33 Afa ehe Sisasim ihlafla fatigba asa ena mo nufunam bigel ehegelni luwaligim pugunug. Afa Baibelna mo Buk Song 2 la enaig esog og; Ilawo kaba neana alag asa neba kana leg.
34 “Afa minginag moaba God sihig, eba ehem ihlafla fatigba, eba mas ehena elig nogig mo. Ena mo enaig sihi feg og; Ka Devitim sihi fwahana ka ehem suialag esenag. Enag sihi fwahag eba nufunam feg afa afsug kabag feg.
35 “Afa minginag mo enaig eseg; Mas ne nimbiafna suialag gafugag elim fwahana mo asa bite meg gam ika nogig mo.
36 “Afa Devit nofkike gafenamba Godna sawiegim patalfefkuian maia lahanamba. Afa ma bite la fakinimbi ehe simbianigana kig i waheg nogig.
37 Afa ming elbi enamba God ihlafla fatigba eba mas ehena elig nogig mo.
38 Nilite, kog sa ne anwenafi Sisasba ehe mog moaba kagelni feg. Afa amban ehem olug oniginaiba eba God ehena amtakwalig mom fla fatinafe asa ehe Godna nofla afsug kabag pugufe. Afa Mosesna nihe mo mas enaig eseg mo.
40 Afa numwehifibi Godna mo fli sihiaule el sihi fwahigbi masa ne enaig esefie. Enaig esog;
41 Sa nangui, ne amban Godna mo masig fatig, sa ne numwehe onigifibi eba nem pigife. Eba ka mangwalim eseba asa ne sineminefife. Afa maia el ena mog mo ogfugba, ne mas onigi.”
42 Afa Pol i Barnabas i laskuhla lala fwaha hakofnamba afa enanai el esogoni og, “Sa ming Esug Auguiag Osuna pese ahblo gwenaig mo ahsihi.”
43 Afa sa ena lala fwahinim apuke afwambagam afuna Ju el i afwambanai el i Pol mi Barnabas mi patagafuna. Sonag afwambanai elbi Ju elni nihem patalfuna. Afa sambaganigi suialag mo ahfaini God ehengelim esmunagim kwaganig. Sa ma enanai yi saiye afohiefi.
Aposel 13 in Godna mo Awai mona go

Aposel 13:15-43 in Godna mo Awai mona go

15 Afa mahim Mosesna mo i Godna mo fi sihiule elni mo i Godna buk wa suwigni wahinimbi, eso amunai el eheningim sahigoni og, “Nilite, atiamba ne mo ahfegba eso ehengelim ahkwaganam so ahfai.”
16 Afa Pol bihianam ninga fatinim og ma sifeiba eso esoni og, “Israel nai el i afa afwambanai el i Godum ahnai skaugfinim so kam higini.
17 Autunam Israel na God kangelni simbianigam ati kanog hwatina afa mahim Isip yi auguiafnamba God esenimbi pugug enaksag feagena. Afa hugna kifuti gafugag fenam Isip yi nai wambana wambpukuna.
18 Afa Israel mahim 40 yia bite bihig wa Godum gasafinimbi afa God mas hwatina mo.
19 Afa ehe mahim elegeg wa gohug Kenan wa nai kantriim flafonamba eso heafna elim wahianamba eso ehe bitena mog fiahsaina.
20 Afa enaig esena 450 yia fenamba. Eso God ehegelim nangwaghiageg elim fainimba so ikan ikan Samuel Godna mo fa sihiaule nai yi puguna.
21 Afa mahim ehegel membini misog elim sahinimbi eso God Solim wahiani. Sol eba Kisna leg afa ehe Benjaminna mungo simbiangana. Afa ehe 40 yia nangwaghiagena.
22 Afa God Solim mo ningihianam eso Devitim misog el wahiana. God esona og, ‘Devitba Jesina leg ka nangugim afa ka ehem hugna membenageg. Eba kana olug fafe.’
23 Autunam God ati sihi wahiag ehe og eba Devitna simbianiga fenam eso Israel elim wambf, ena elbi eba Sisas.
24 Sisas mahimsi gafugafeg hwainig fiafenamba enanam Jon puguna Israel elim mo fainim og ma olug wahigifinim amtakwalig nihem wahinim eso ma bu wa apaigo.
25 Afa Jon gafugag awaiegim meini ofefenamba ehe enaig sihini og, ‘Ne enaig onigini kaba aman? Kaba mang sonag el God so Gishu Wahiag so na nengiahu, ena mo. Nengigim sonag elbi eso kana sum yi bof. Kaba mang lahlag el mo, ka mas ehem kweagfunam ehena mong lofug huguiafam nai.”
26 Pol enaig sihifeni og, “Nilite, nengel Abrahamna simbianiga i afa afwambanai el i Godum ahnai skaugfini, afa God ogna elim wambum eso ena mo bigim ningihianig.
27 Jerusalem nai el i afa heafgelni misog el i mas anwanafini mo Sisas eba God Gishu Wahiag el. Afa mungwali Isug Auguiag Osuna ena mom suwigfofnamba, afa ehegel mas numwehi anwanafini mo Godna mo fi sihiaule elni ginofim. Enag ginof inim esenamba eso ehegel ogna Sisasim tigifati.
28 Afa mas ehena ahanaig ahanaig nanguni mo afa ehegel Pailatim sahini og ma Sisasim tigi kahli.
29 Sonag elbi ati Baibel sihi wahiana eso ehem enaig esenag gif so gwenaig esini li katigeg wa nai numbwasginim bite meg gam fakini.
30 Afa so God ehem piske ilafo fatina.
31 Afa enaksag osuna hefum wagfunfini. Afa so yuwana el Galili wahifinim Jerusalem gam wanig ahuafenaba eso yawo nai mo Israel nai elim sihinigena mang so nofna nanguna.
32 Na so kaningi nem ena lahlag mo ka nem ahbonig. Autunam God bigelni simbianigam sihi wahianimbi eso ena elim ningihiagba bigim wambug.
33 Afa ehe Sisasim ilafo fatigba eso ena mo inim bigel ehegelni luwaligim pugunug. Afa Baibelna mo Buk Song 2 wa enaig esog og; Yawo kaba neana awag eso neba kana leg.
34 “Afa minginag moaba God sihig, eba ehem ilafo fatigba, eba mas ehena elig nogig mo. Ena mo enaig sihi feg og; Ka Devitim sihi wahiana ka ehem lahlag esenag. Enag sihi wahiag eba inim feg afa afsug kabag feg.
35 “Afa minginag mo enaig eseg; Mas ne nimbiafna lahlag gafugag elim wahiana mo eso bite meg gam ika nogig mo.
36 “Afa Devit nofkike gafenamba Godna sawiegim pahlufefkuan mahim wahanamba. Afa ma bite wa fakinimbi ehe simbianigana kig i waheg nogig.
37 Afa ming elbi enamba God ilafo fatigba eba mas ehena elig nogig mo.
38 Nilite, kog so na anwanafi Sisasba ehe mog moaba kagelni feg. Afa aman ehem olug oniginaiba eba God ehena amtakwalig mom fa fatinafe eso ehe Godna nofwa afsug kabag puguf. Afa Mosesna nihe mo mas enaig eseg mo.
40 Afa numwehifibi Godna mo fi sihiaule el sihi wahigbi masa ne enaig esif. Enaig esog;
41 Sa nangui, ne aman Godna mo masig fatig, so na numwehe onigifibi eba nem pigif. Eba ka mangim eseba eso ne sineminefif. Afa mahim el ena mog mo wagfugba, ne mas onigi.”
42 Afa Pol i Barnabas i nuwag lala wahia hakafnamba afa enanai el esogoni og, “Sa ming Isug Auguiag Osuna piske ahbo gwenaig mo ahsihi.”
43 Afa so ena lala wahinim opuko afwambagam ahuna Ju el i afwambanai el i Pol mi Barnabas mi pahagahuna. Sonag afwambanai elbi Ju elni nihem pahlukuna. Afa sambaganigi lahlag mo ahfaini God ehengelim ismunagim kwaganig. Sa ma enanai yi saho agfohiefi.
Aposel 13 in Godna mo Awai mona go