Text copied!
CopyCompare
Nasoruan siGot len nasoruan ta Uluveu - Nauman gail - Nauman gail 9

Nauman gail 9:6-40

Help us?
Click on verse(s) to share them!
6Be gile mǝhat, geb̃is len nab̃iltivile, ale avan sual ei dereh tikel mai gaiug nǝsa gǝb̃imasgole.”
7Alat lotoyar maii loil b̃utb̃ut, losǝsǝloŋ hǝn nadoldol be lǝsaris avan ideh.
8ASol ile mǝhat, naut kǝmas namǝtan tosǝŋav saris natideh. Ale lotǝgau navǝlan, sǝhari vi lan naut a Tamaskus.
9Ale sakǝta len nǝmariboŋ totor, sǝhan, samun.
10Ikad ahai susur sua len naut a Tamaskus, nahǝsan aAnanias. Nasub̃ isor maii len narisian ke, “Ananias!” Ale aAnanias ike, “Ginau bogai.”
11Beti Nasub̃ ikel maii ke, “Gile mǝhat, gevi lan nametp̃isal lotokisi hǝn Tonor, gevi lan naim seJutas, ale geus kitev auleTarsus ei, nahǝsan aSol, husur ke, gagai isor tuṽ.
12Ale len na-kǝta-risi-an eris avan sua, nahǝsan aAnanias togǝm, toriŋ navǝlan lan hǝn nakǝtaan san b̃etǝlmam.”
13AAnanias isor vari ke, “Nasub̃, nosǝsǝloŋ hǝn nǝvanuan isob̃ur lotosor husur atenan. Luke togol natit lotosa, tomǝdas nǝvanuan sam̃ gail a Jerusalem.
14Ale ab̃iltihai tutumav gail lulav nǝdaŋan hǝn na-il-a-m̃o-an maii hǝn b̃egǝm gegai hǝn b̃ibaŋis gat alat lotokis gaiug Nasub̃.”
15Nasub̃ ikel mai aAnanias ke, “Naut kǝmas natenan, givan! Nutabtabuh len atenan hǝn b̃isor husur ginau mai alat lǝsavi Ju mai nakiŋ salit gail mai alat a Israel.
16Ginau dereh neṽusani hǝn natit p̃isi b̃igol na-lǝŋon-isa-an san m̃os ginau.”
17Imagenan aAnanias evi lan naim enan ale eb̃is lan. Eriŋ navǝlan gǝlar len aSol ale ike, “Wawa Sol, Nasub̃ aYesu tovisi hǝn gaiug len nap̃isal nǝboŋ gotogǝm gegai, gai esǝvat ginau hǝn gǝb̃ikad nakǝtaan tǝtas ale hǝn gǝb̃epul hǝn aNunun aGot.”
18Vǝha-sua ŋai natgalevis hun nǝgavhuieh luteh dan namǝtan aSol gǝlaru, ale ikad nakǝtaan tǝtas. Ile mǝhat ale ibaptais.
19Nǝboŋ tohan, idaŋ tǝtas. Len nǝmariboŋ galevis aSol itoh mai ahai susur gail len naut a Tamaskus.
20Vǝha-sua ŋai len naim nab̃onb̃onan gail seJu, etub̃at kel uri ke aYesu tovi aNatun aGot.
21Galit p̃isi lotosǝsǝloŋ hǝni, lup̃aŋ, lousus galit gabag ke, “Be atenan evi nǝvanuan tomǝtahun alat lotokad nadǝlomian len nahǝsenan len naut a Jerusalem. Be egǝm gegai hǝn b̃ibaŋis gat galito hǝn b̃esǝhar galit van hǝn ab̃iltihai tutumav gail. Imabe?”
22Be nalǝboian siSol hǝn na-kel-uri-an evivi mǝhat ale igol alat lotosuh a Tamaskus lotovi Ju, nǝnauan salit ebutbutut, husur eṽusan koti ke aYesu tovi aKristo, aGot totabtabuh lan.
23Husur nǝmariboŋ tosob̃ur, alat lotovi Ju lusor utaut hǝn lǝb̃igol aSol b̃imat,
24be avan sua epǝhpǝhalu maii. Len nalennǝyal mai nalenmariug p̃isi lokǝta bunus nabopita gail hǝn nab̃iltivile hǝn lǝb̃igol aSol b̃imat.
25Imaienan alat lotohusur aSol losǝhari len mariug, ale len nǝhad loriŋ aSol vi pan tur len naholǝvat todar vis nab̃iltivile. Ale igam yav vi Jerusalem.
26Nǝboŋ tobar naut a Jerusalem ike titah mai ahai susur gail avil lomǝtahw lan. Lǝsadǝlomi ke tovi ahai susur kitin.
27Be aParnapas esǝhari van hǝn ahai pispisul gail. Ikel mai galit ke len nǝyaran siSol, eris Nasub̃ tia ale Nasub̃ isor maii. Isor husuri am ke, len naut a Tamaskus aSol ikel ur na-kel-uri-an tovoi len nahǝsan aYesu, namǝtahwan eb̃uer.
28Imagenan, aSol itah mai galito, ale ivan tǝlmam, van tǝlmam len naut a Jerusalem. Len na-il-b̃uri-an, isor tabtab len nahǝsan Nasub̃.
29Ihol mai naJu gail lotosor len nasoruan ta Kris, ale isor levlev hǝn natosian siGot mai galito, avil lugol risi hǝn b̃imat.
30Nǝboŋ nǝbathudud nadǝlomian lotosǝsǝloŋ lǝboi natenan, losǝhari vi pan vi Sisarea ale losǝvati vi Tarsus.
31Beti alat siYesu lukad natǝm̃at len naut p̃isi a Jutea, a Kalili mai a Samaria, nǝmauran salito ivoi ŋai. ANunun aGot igol galit ludaŋ am mai lolǝŋon ivoi am len nǝlolito, galit logǝm lusob̃ur am ale lutoh len namǝtahwan hǝn nǝyalyalan siGot.
32Nǝboŋ aPita toyar tur len naut p̃isi, ia m̃ǝdoŋ ben alat siGot lototohtoh a Litta.
33Len naut ei eris avan sua, nahǝsan aAeneas, topat len nǝmel san ŋai, husur nǝtarhǝben imat len nasihau tomǝlevtor.
34APita ikel maii ke, “AAeneas, aYesu Kristo igol gumaur gagai. Gile mǝhat ale ṽolsan namilem̃.” Vǝha-sua ŋai aAeneas ile mǝhat.
35Galit p̃isi lototoh len navile Litta mai len nabǝmav Saron loris tomaur ale lupair van hǝn Nasub̃.
36Len navile Joppa ikad ahai susur sua, nahǝsan alitea aTapita, lotokisi am hǝn aTorkas len nasoruan ta Kris. Gai igol ivoi akis hǝn nǝvanuan gail mai evi tarhǝt silat lotopar tite.
37Len nǝboŋ enan emǝsah van, imat. Lokǝkas niben ale loriŋi len narum̃ a mǝhat.
38Husur naut a Litta ipat pǝpadaŋ hǝn naut a Joppa, nǝboŋ ahai susur gail lotosǝsǝloŋ hǝni ke aPita totoh a Litta, losǝvat alaruevis van hǝni, artoŋiri ke, “Gegǝm mai ginamǝru bai; sagevǝlo!”
39Ŋa aPita ile mǝhat, iyar mai gǝlaru, ale nǝboŋ tobar naut a Joppa losǝhari vi lohoim, vi lan narum̃ a mǝhat. Nǝbatunau pǝhaṽut p̃isi loil garu, lutaŋ ale loṽusan aPita hǝn nǝhai susun gail mai nahurabat tiltile gail aTorkas tosode nǝboŋ tomaur sal mai galito.
40APita esǝvat galit vivile; beti etǝŋedur, isor tuṽ. Ale ipair van hǝn niben, ike, “Tapita, gile mǝhat!” Alitenan esǝŋav hǝn namǝtan, eris aPita ale ebǝtah vi mǝhat.

Read Nauman gail 9Nauman gail 9
Compare Nauman gail 9:6-40Nauman gail 9:6-40