Text copied!
CopyCompare
PULU YILI-NGA UNG KONALE - LIIPA MUNDURUM YIMA - LIIPA MUNDURUM YIMA 7

LIIPA MUNDURUM YIMA 7:6-27

Help us?
Click on verse(s) to share them!
6Pulu Yili-ni aku-sipa nirim. Pulu Yili-ni yunundu nirim mele i-sipa: “Nunga kalku liini yambuma kolea tenga lupa yambu poning mele mulungí. Akuna mulungí yambuma-ni eninindu “Oliunga kendemande-yambuma.” niku kene teku kis-siku ka-kongun singí, mindili noku teku molangi punie po andret omba pumba.
7Kanu-kene enini ka-kongun singí yambuma ‘Pundu tangi.’ nimbu buni simbu kene penga enini kolea kanili munduku kelku ulsu oku kolea ilinga oku na popu tungí.” nirim.
8Aku-sipa nimba kene Pulu Yili-ni “Tembu.” nirim ungma ‘Eprayam-ni ‘Na-kene kam-kamu pípili.’ nipili.’ nimba yunu kene yunga kalupa liimba kangma kene “kangi te kopsiku wendu liiku munduku kelai.” nirim. Pulu Yili-ni “Aku-siku teai.” nirimaliinga Eprayam-ni kang Aisak memba kene, yunga ena engkaki omba purum kene yunga kangi te kopsipa wendu liirim. Kanu-kene penga Aisak-ni Jekop mirim. Penga Jekop-ni oliu Isrel-yambumanga talape rurepu molemulumanga anda-kolepama mirim.
9“Kanu-kene oliunga anda-kolepa Jekop-ni mirim yima-ni eninga angin Josep-kene numanu kis panjiku kene kolea Isip pungí puring yi mare kene yunu ku-moni liiring. Josep ku-moni liikuliinga “Yunu yambu tenga-lupa kendemande-yili mulupili niku meku pai.” niring. Akiliinga-pe Pulu Yili yunu-kene molupaliinga,
10yunu tepa liipa buni wendu urumumanga pali wendu liirim. Yunu-ni yunu piliipa kungnjuliele sipa, kolea Isip yi nuim kingele ‘Yunu kanupa kaí piliipili.’ nirim kene yi nuim kingele-ni ‘Josep yunu Isip-gapmanaliinga yi-nuimele molupa, yunga lkuli kene Isip-koleamanga méle lelemúma pali nukupili.’ nirim.
11“Penga kolea Isip kene ⸤kolea ya molemulu⸥ kolea Kenan ili kene engle lakupa te lirim, yambuma buni pirim. Oliunga anda-kolepalima langi liingí kupulanum te naa lirim.
12Jekop-ni “Kolea Isip langi liiku máku toku nosulimele.” niring-na piliipaliinga yunga malupili oliunga anda-kolepalima kumbi-lepa Isip liipa mundurum.
13Wale tale-siku Isip puring kene Josep-ni yunga anginupilindu “Na Josep.” nimba yunga bili nimba sirim, penga yi nuim kingele-ni Josep-nga yambuma kanupa bi sirim.
14Kanu-kene Josep-ni yunga lapa Jekop kene Jekop yunga yambuma kene “ “Yandu wangi.” niai.” nimba, eninindu kupulanum sunga liipa mundurum. Jekop yunga yambuma liipa tere lepa sependi-paip muluring.
15“Yandu wai.” nirim kene piliipaliinga Jekop kolea Isip purum, kanuna yunu kene yunga malupili kene anda leku molku kuluring.
16Eninga ónuma kelku kolea Kenan meku yandu oku kolea-kelú Sekem meku oku, uinga Eprayam-ni kolea-kelú Sekem yi Amo-nga malupilinga ma te taropu topa liipa uinga yunga ambale ónu tirim kanuna meku puku yunu ónu tiring.
17“Pulu Yili-ni uinga Eprayam-ndu “Ma ili simbu.” nirim ena kanili nondupa kamu wendu ombá tirim kene oliunga yambu kolea Isip muluring mele anjupa-anjupa pulele kalku liiku muluring.
18Aku-sipa telsiliipa pupaliinga, punie pulele omba purum kene Isip yi nuim king te alko topa mulurum kanili-ni Josep yunga temanele mimi-sipa naa piliirim.
19Yunu-ni oliunga yambuma gólu topa sipa tepa kis-sipa, anda-kolepalima mindili liipa sipa, “Kangambula mingíma ‘Kolangi.’ niku lkumanga wasie naa molku pena toku munduku kelai.” nirim.
20“Aku-siku teku molangi Moses miring. Yunu we-kang te naa miring. Yunu Pulu Yili-ni kanupa kaí piliirim kangale miring. Kaliimbu yupuku yunga lapanga lkuna nosuku muluring.
21Kanu-kene penga pena nusiring kene yi nuim kingeliinga liminu-ni kanupa liipaliinga “Nanga kangale.” nimba yunga lkuna memba pupa nukurum.
22Isip-yambumanga piliipa kungnjuli pirim mele pali Moses mani siring kene yunga piliipa kungnjuli lakupa pepa ungma sumbi-sipa nimba uluma tondulu mundupa tepa mulurum.
23Moses-nga punie tu paon pora nirim kene yunga Isrel-yambuma ‘pupu kanu-pambu.’ nimba piliirim.
24Pupa kanu-purum kene Isip yi te-ni Isrel yi te tepa kis-sirim. Kanupa kene yunu-ni Isrel-yili liipa tapunjupa Isip-yili topa kunjurum.
25“(Moses-ni piliipaliinga, ‘Yunga yambuma ‘Pulu Yili-ni ‘Enini teku liani pui.’ nirim.’ niku piliingí.’ nimba piliirimeliinga-pe enini aku-siku niku naa piliiring.)
26“Ulsulam-ui Isrel-yi tale ele tiringli kene Moses omba kanupaliinga, yunu pupaliinga ele tiringli yisele ambulupa kene elselendu nimba mele: “Anginingli-sele, nambimuna ele tekembeleye? Anginingli-sele ele tekembele kapula naa tekem.” nirim.
27“Kanu-kene tepa kis-sirim yi kanili-ni Moses paka topa anju mundupa kene nimba mele: “Nae-ni nu ‘Oliu nokani.’ nimba makó túmuye?

Read LIIPA MUNDURUM YIMA 7LIIPA MUNDURUM YIMA 7
Compare LIIPA MUNDURUM YIMA 7:6-27LIIPA MUNDURUM YIMA 7:6-27